Rootsi kriminaliseerib terrorirühmitustesse kuulumise (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/21/7856303t1h1a58.jpg)
Üks maailma liberaalsemaid riike Rootsi võttis neljapäeval vastu seaduse, mis kriminaliseerib kuulumise terroriorganisatsiooni.
Augustis jõustuv seadus lubab süüdi mõista rohkem selliseid inimesi kui praegu, ütles justiitsminister Morgan Johansson.
Samas ei ole seadusel tagasiulatuvat jõudu ning seda ei saa rakendada nende kümnete võitlejate suhtes, kes juba on Rootsissse naasnud.
Vasaktsentristlik valitsus karmistas oma terrorivastaseid seadusi pärast viie inimese elu nõudnud 2017. aasta veokirünnakut, mille pani toime usbekist asüülitaotleja.
Praeguste seaduste kohaselt saab Rootsi välisvõitlejaid süüdi mõista juhul, kui suudab tõestada nende osaluse Genfi konventsiooni rikkuvates kuritegudes.
Alates 2012. aastast on umbes 300 Rootsi kodanikku ühinenud Süürias ja Iraagis džihaadirühmitustega nagu Islamiriik, märgivad julgeolekuteenistused.
Neist umbes pool on naasnud, sadakond on endiselt konfliktitsoonis ja 50 on hukkunud.
Edaspidi muutub ebaseaduslikuks terroriorganisatsiooni kuulumine, selle abistamine või sinna värbamine. Rikkumisi saab karistada kuni kuueaastase vabaduskaotusega, teatas valitsus neljapäeval.
Karmistatakse ka karistusi nende suhtes, kes lahkuvad Rootsist välismaale võitlema, või rahastavad terroriorganisatsioone.
Parlamendivalimistel kolmandaks tulnud parempopulistlikud Rootsi Demokraadid (SD) nimetasid seaduste karmistamist hilinenuks ja liiga leebeks.
«Kõik need, kes läksid Islamiriigi ridadesse võitlema, võeti Rootsis avasüli vastu, et nad elaksid siin kodanikena, kes on vabastatud igasugusest kriminaalvastutsest,» lausus SD-sse kuuluv seadusandja Adam Marttinen ajalehele Dagens Nyheter.