Keskerakonna võidu suuruse Ida-Virumaal määrab suuresti valimisaktiivsus

Jõhvi vallamajas asuva valimisjaoskonna esimees Eha Ausmees seab eelvalimiste avapäeval paika hääletuskasti. Pühapäeva õhtuks peaks see kast tunduvalt raskem olema. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kas Ida-Virumaa koondis parlamendis hakkab koosnema põhiliselt vaid Keskerakonna saadikutest, nagu on seni olnud, või muutub see veidi kirjumaks, sõltub suuresti sellest, kuidas õnnestub teistel oma toetajad pühapäeval valima saada.  

Keskerakond on olnud Ida-Virumaal ülekaalukalt suurim häältetõmbaja juba mitmetel riigikogu valimistel järjest. 2011. aastal hääletas nende poolt üle 54 protsendi ja 2015. aastal juba 59 protsenti valijatest. Viimati said nad Ida-Virumaalt neli ringkonnamandaati, ühe said üsna kindlalt ka sotsid ja napilt pigistas selle välja Reformierakond. Isamaa (tollase nimega IRL) ja EKRE jäid tühjade pihkudega. 

Foto: Põhjarannik

Kas Keskerakonna ülisuur ülekaal püsib?

Ei ole kahtlust, et ka seekord lõikab Keskerakond Ida-Virumaal suurima häältesaagi. Ent nelja aasta jooksul on siiski mõndagi muutunud ja sama suure edu kordamine nagu nelja aasta eest läheb keeruliseks.

Lõviosa Keskerakonna häältest on tulnud kahest suuremast Ida-Viru linnast Narvast ja Kohtla-Järvelt, kus Keskerakonna heale tulemusele on aidanud kaasa ka kohalik linnavõim. Praegu on Narvas olukord, kus kohaliku võimu võtmefiguurid on Keskerakonnast pauguga välja astunud ja sellise administratiivse toetusega nagu varem keskerakondlased arvestada ei saa.

Neli aastat tagasi iga kolmanda Ida-Viru valija hääle endale saanud Yana Toom mõjus tookord värske tegijana. Kuigi Ida-Virumaal on Yana Toomil kindlasti suur toetajaskond, on see siiski nelja aastaga kahanenud. Olles lõviosa ajast ametis Euroopa Parlamendis, pole ta just üleliia palju tähelepanu Ida-Virumaa teemadele pühendanud. Küllap ei andesta osa endistest toetajatest talle ka seda, et Edgar Savisaare ja Jüri Ratase vastasseisus läks ta lõpuks viimase poolele, ega ka vastasseisu Narva endiste keskerakondlastega.

Keskerakonna veteranide Mihhail Stalnuhhini ja Valeri Korbi häältesaagid on võtnud suuna mitte üles, vaid tasapisi allapoole. Stalnuhhini puhul ei tohiks olla siiski kahtlust, et ta ringkonnamandaadi teenimiseks vajalikud hääled ise kokku saab, Korbi puhul selles väga kindel olla ei saa.

 

Pole üllatav, kui Toomi järel teeb keskerakondlastest teise tulemuse Martin Repinski. Jõhvis on ta vallavanema rolli üle poole aasta kasutanud kõikvõimalikul moel enesele populaarsuse kogumiseks. Osa valijate silmis on ta sellise stiiliga nii enda kui ka Keskerakonna margi täis teinud, kuid samas on küllap lisandunud ka ustavaid fänne, kes usuvad, et selline peabki olema õige poliitiku musternäidis. Märkimisväärset häältesaaki tasub Repinskil loota ka Narvast. Sealses linnavõimu kontrollitavas linnalehes on riigikogusse kandideerijaist avaldatud viimastel nädalatel põhiliselt vaid tema reklaamimaigulisi lugusid. Repinski pole ise saladust teinud, et Narva volikogus võimul oleva fraktsiooni liider Aleksei Voronov on olnud tema poliitiline ja äriline mentor. Küllap aitab nüüdki, mil teiste keskerakondlaste vastu sümpaatia puudub.

Foto: Põhjarannik

Keskerakonna liidri Jüri Ratase ja haridusminister Mailis Repsi laveerimised Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse teemal maksavad valimistel kätte eelkõige Keskerakonna nimekirjas Ida-Virumaal kandideerivatele Eevi Paasmäele ja Eve Eastile. Kui Keskerakond saab Ida-Virumaalt kolm või neli kohta, on neil erakonna nimekirjasiseses konkurentsis keeruline valitute hulka jõuda.

Kellel peale Keskerakonna veel Ida-Virumaalt kohti loota on?

Sotsidel eesotsas Katri Raigiga ei tohiks tekkida probleeme vähemalt ühe ringkonnamandaadi saamisega. Kahe teenimiseks on vaja saada ligikaudu veerand kõigist häältest, mis pole võimatu, aga üsna raskesti teostatav. Valimistulemus näitab, kuivõrd tõsiseltvõetavad on sotside kandidaadid olnud Narvas ja Kohtla-Järvel nendele valijatele, kes on tüdinenud ühtedest ja samadest keskerakondlastest.

Nii Reformierakonna, Isamaa kui EKRE jaoks on seis üsna ühtemoodi piiripealne. Kõigil neil kolmel on võimalik ühe mandaadi jagu hääli Ida-Virumaalt kätte saada, aga sama hästi võivad ka kõik kolm napilt sellest ilma jääda. Eelmine kord mandaadi kätte saanud Reformierakonna olukorra teeb raskemaks tõsiasi, et kolme valda − Avinurmet, Lohusuud ja Aserit, kust 2015. aastal saadi üle poole tuhande hääle − ei ole pärast haldusreformi enam Ida-Viru valimisringkonnas. Kui eelmine kord tõi eelkõige vene valijatelt üle 700 hääle Deniss Boroditš, siis nüüd sellist meest nimekirjas pole. Paras küsimärk on, kuivõrd tulemuslik on olnud nende esinumbri Eerik-Niiles Krossi kampaania, mis on paistnud väljapoole oodatust tagasihoidlikumana.

Isamaa ja EKRE on valijate silmis tugevad kaubamärgid, aga Ida-Virumaal pole neil nimekirjas eriti palju silmapaistvaid ja säravaid kandidaate. Uustulnuka Eesti 200 jaoks oleks Ida-Virust mandaadi saamine paras imetegu.

Valimisaktiivsus määrab palju

Neli aastat tagasi oli Ida-Virumaa valimisaktiivsus − 55 protsenti − riigis kõigi madalam. Eelhääletuse põhjal kipub ta madalaks jääma ka seekord. Küsitav on seegi, kas 50 protsenti kokku tuleb.

Valimisaktiivsus võib aga piiri peal olevate erakondade jaoks palju tähendada. Kui varasemast rohkem Narva ja Kohtla-Järve valijaid ei näe seekord põhjust hääletama tulla, sest õhus pole teravat teemat ega kandidaate, kelle poolt väga tahaks olla, annab see parema võimaluse teistele erakondadele. Madala aktiivsuse korral muutub mandaadi "hind" häälte arvu mõttes odavamaks. Kui sotsid, Reformierakond, Isamaa ja EKRE suudavad  suurema osa oma toetajatest pühapäeval jaoskondadesse tuua, hakkavad ka mandaadid terenduma.  

Erakonnanimekirja kaudu peaks tulema mitu kohta

Sõltumata sellest, kuidas jagunevad ringkonnamandaadid, peaksid mitmed Ida-Virumaal kandideerijad pääsema riigikogusse tänu kõrgele asetusele erakonna nimekirjas. See käib eelkõige Isamaa nimekirjas 9. kohal oleva Siim Kiisleri, EKRE nimekirjas 13. real oleva Riho Breiveli ja Reformierakonna nimekirjas 14. kohal paikneva Eerik-Niiles Krossi kohta.

Ka Keskerakonnas 17. real olevale Mihhail Stalnuhhinile on selline varusissepääs riigikogusse olemas, juhul kui ta mingil põhjusel ei peaks ise ringkonnamandaadi teenimiseks vajalikke hääli kokku saama. Keskerakonna nimekirjas 24. kohal olev Valeri Korb on selles 50:50 olukorras.

Kuidas tehakse kindlaks, kes pääsevad riigikogusse

Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ning ringkonnamandaadid, ning pärast seda jaotatakse üle riigi kompensatsioonimandaadid.

Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel.

Isikumandaatide jaotamine valimisringkonnas

Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu saab isikumandaadi.

Näiteks Ida-Virumaa ringkonnas on seitse mandaati ja kui oletada, et valima tuleb ja annab kehtiva hääle (see tähendab, et tegu ei ole rikutud sedeliga) 28 000 valijat, siis kujuneb lihtkvoodi suuruseks 4000 häält. 

Iga kandidaat, kes saab vähemalt 4000 häält, osutub valituks ja pääseb riigikogusse.

Võrdluseks, neli aastat tagasi toimunud riigikogu valimistel oli Ida-Virumaal kehtivaid hääli 34 863. Lihtkvoodi suuruseks kujunes 4926 häält.

2015. aastal toimunud riigikogu valimistel sai Ida-Virumaal ainsana isikumandaadi keskerakondlane Yana Toom, kes kogus 11 574 häält.

Ringkonnamandaatide jaotamine valimisringkonnas

Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. 

Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha.

Näiteks kui Ida-Virumaal peaks kujunema lihtkvoodiks 4000 häält ja erakond kogub näiteks 9000 häält, siis saab ta kaks ringkonnamandaati. Kuid kui erakond on saanud juba ühe isikumandaadi, on tal õigus saada lisaks ainult üks ringkonnamandaat.

2003. aasta riigikogu valimisteks täiendati valimisseadust veel ühe lisatingimusega ringkonnamandaatide jaotamisel, seda eesmärgiga suurendada ringkonnamandaatide osakaalu. Nimelt kui erakond kogub ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist või kui erakonna häälte jääk pärast ringkonnamandaatide jaotamist on suurem kui 75% lihtkvoodist, saab erakond selle eest ühe ringkonnamandaadi.

Näiteks 4000 hääle suuruse kvoodi puhul piisab ühe ringkonnamandaadi saamiseks 3000 häälest. Kui erakond kogub näiteks vähemalt 7000 häält, siis kuulub talle kaks mandaati. 

Milline konkreetne kandidaat valituks osutub, sõltub mitte tema asetusest erakonna valimisnimekirjas, vaid kandidaatide endi häältesaagist. Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid saadud häälte arvu järgi. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat. Lisatingimuseks on, et tema häälte arv peab olema vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist ehk praeguses näites 4000häälelise lihtkvoodi puhul 400. 

2015. aastal osutusid Ida-Virumaal ringkonnamandaadiga valituks Keskerakonnast Mihhail Stalnuhhin (3648 häält), Martin Repinski (1556) ja Valeri Korb (1046), Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Jevgeni Ossinovski (2784) ja  Reformierakonnast Deniss Boroditš (769). Isamaa ja Res Publica Liit, EKRE ning Vabaerakond siit ringkonnast mandaati kätte ei saanud. 

Kompensatsioonimandaatide jaotamine üle riigi

Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üle riigi, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt, nii et ka vähem hääli kogunud parteidel on võimalik mandaate saada. 

Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest.

Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist ehk siis Ida-Virumaa oletusliku näite puhul (kus lihtkvoodi väärtuseks on võetud 4000 häält) 200 häält. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi.

Neli aastat tagasi Ida-Viru ringkonnas kandideerinutest kompensatsioonimandaadiga riigikogusse keegi ei pääsenud. 

Riigikogu viimase koosseisu 101 liikme seas oli kompensatsioonimandaadiga liikmeid kokku pisut rohkem kui viiendik. Kõige väiksema tulemusega ehk 407 häälega osutus sel moel valituks Lauri Laasi.