Appi, ma olen kogu aeg väsinud! Kust otsida põhjuseid?

SYNLAB Eesti
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SYNLAB Eesti

Kuigi päike käib juba kõrgemalt ja unetunde on piisavalt, siis ilma hommikukohvita päeva käima ei saa? Treeningute ja taastumise vahekord on paigas, kuid seatud eesmärgid üha kaugenevad? Toidulaud on justkui mitmekülgne, kuid nahk on elutu? [GK1] Kui enamus eelnevatest tingimustest on täidetud, aga väsimus, energiapuudus ja nahaprobleemid siiski vaevavad, võib põhjus peituda sageli esinevas kehvveresuses.

Kehvveresus ehk aneemia on haiguslik seisund, mille puhul on veres vähe hemoglobiini ja punavererakke ehk erütrotsüüte. Selle tulemusena  häirub organismi varustamine hapnikuga - veri ei saa kopsudest hapnikku kehasse laiali kanda. Kui selline seisund kestab pikemat aega ja järk järgult süveneb, võivad tekkida erinevate organite ja kudede funktsioonihäired ning kahjustused. Seetõttu on oluline kehvveresuse esinemine ja põhjus varakult välja selgitada.

SYNLAB meditsiinilabori arst dr Meeli Glükmann rõhutab, et kehvveresuse sümptomid on inimestel erinevad, päris ainuomaseid tunnuseid ei ole. Enamlevinud on kahvatus ja väsimus, närvilisus, aga vahel ka südamepekslemine füüsilisel pingutusel jm.

Kogu maailma rahvastikust ca 30%-l ehk 2 miljardil inimesel esineb rauapuudusaneemia.* See on ühtlasi kõige sagedasem aneemia põhjus. Tihti ei osata esinevat väsimust, jõuetust, hingeldust ja südame pekslemist vähemalgi füüsilisel koormusel, peavalusid, tähelepanu-, mälu- ja meeleoluhäired madala raua tasemega seostada, kuid seda on võimalik raua tagavara ehk ferritiini analüüsiga väga lihtsalt kindlaks teha. Lisaks rauapuudusaneemiale on levinud ka B-grupi vitamiinide vähesusega seotud aneemiad.

Kehvveresuse diagnoosimiseks ja põhjuste väljaselgitamiseks sobivad lihtsad vereanalüüsid. Selleks tuleks pöörduda oma perearsti poole või otse meditsiinilaborisse. 

6 verenäitajat kehvveresuse tuvastamiseks:

  • hemogramm - võimaldab hinnata aneemia või aneemiaeelse seisundi olemasolu;
  • retikulotsüüdid - võimaldavad hinnata luuüdi võimekust punavererakke toota;
  • lahustuvad transferriini retseptorid - näitavad rauapuudust keharakkudes ja seda juba rauapuuduse varases staadiumis;
  • ferritiin - peegeldab raua tagavara organismis;
  • vitamiin B12 aktiivne vorm – näitab erütrotsüütide normaalseks arenguks, aga ka närvisüsteemi ja naha häireteta toimimiseks vajaliku vitamiini taset;
  • folaat – näitab samuti normaalseks vereloomeks olulise B-grupi vitamiini sisaldust.

SYNLABi laboriarstid on koostanud eelnevalt loetletud analüüsidest Kehvveresuse paketi. Analüüside tulemused näitavad kehvveresuse olemasolu või selle eelset seisundit ning aitavad selgitada kehvveresuse põhjust. Küsimuste korral tasub lisaks tellida laboriarsti konsultatsioon, kes selgitab tulemusi personaalselt lahti. Vajadusel võib analüüside tulemused edastada oma perearstile või erialaarstile. 

Väldi kehvveresust õige toiduga 

Enamasti on võimalik aneemia väljakujunemist tasakaalustatud toitumisega ennetada. Kui aga aneemia on välja kujunenud, on sellest taastumiseks vajalik korrigeerida oma  toitumisharjumusi ja lisaks võtta rauapreparaate või vitamiine.

Millised toiduained on head raua ja B-grupi vitamiinide allikad? 

Raud - punane liha (eelkõige loomaliha), oad, läätsed, tumeroheliste lehtedega aedviljad (nt brokoli ja spinat), kuivatatud puuviljad.

Folaat -  tsitruselised ja nende mahlad, banaan, tumeroheliste lehtedega aedviljad, kaunviljad.

B12-vitamiin - mitmesugused loomsed tooted – liha, kana, kala, munad, piim. 

*WHO andmetel

Copy
Tagasi üles