Seadusi tehakse tihti inimkatsetena (1)

Agaate Antson
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti valitsusele nõu andva käitumisteadlaste meeskonna liige Antonio Silva ütleb, et kui kehtestatud reeglite vajalikkust paremini selgitada, paraneb ka seaduskuulekus. 
Briti valitsusele nõu andva käitumisteadlaste meeskonna liige Antonio Silva ütleb, et kui kehtestatud reeglite vajalikkust paremini selgitada, paraneb ka seaduskuulekus. Foto: Erik Tikan

 Suurbritannia valitsust nõustav Antonio Silva leiab, et Eesti alkoholiaktsiisi tõstmisega kaasnevaid probleeme oleks saanud vältida, kui väga väikese alkoholisisaldusega joogid jäänuks odavamaks. 

Seaduse vildakus tuleb enamasti välja alles pärast jõustumist, kui see on hakanud juba mõjutama tervet elanikkonda. Näiteks alkoholiaktsiisi tõstmine, kus eesmärk – alkoholitarbimise vähendamine ja riigi rahakoti täitmine – oli õilis, aga seadus andis kohati vastupidise efekti. Alkoholi tuuakse liitrite viisi Lätist ja oluliselt pole vähenenud joomine ega kasvanud maksutulu.

Meil on selliste seaduse­apsude eos vältimine veel lapsekingades, kuid huvi inimkesksema lähenemise ja seaduste kõrvalmõju prognoosiva meetodi vastu on suur. Suurbritannia valitsus on selliste probleemidega tegelemiseks loonud suisa eraldi üksuse, käitumisteadlaste meeskonna BIT (Behavioral In­sights Team), kelle töö ongi uurida inimeste käitumispsühholoogiat ja seaduseloome mõju enne, kui midagi rakendama hakatakse.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles