Kuidas ennast kaitsta? Vaim valmis ja gaasipihusti taskusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enesekaitseinstruktor Sergei Jakovlev ütleb, et kõige tähtsam on ennetus. Sügis- ja talveõhtutel tasuks vältida pimedaid nurgataguseid, kanda jope- või mantlitaskus gaasipihustit ja võimalusel soetada endale koer.
Seenioril tasub vältida olukordi, kus risk sattuda rünnaku ohvriks on suur. „Selge on see, et vanusega füüsiline vorm halveneb, kuid hea tahtmise korral on võimalik igast olukorrast tervena välja tulla,” kinnitab MTÜ Turvaline Eesti enesekaitseinstruktor Sergei Jakovlev.
Kõige esimese asjana tuleks enesekaitseinstruktori arvates meeles pidada, et alati tuleb teha end kurjategijale võimalikuks tülikaks saagiks. „Kotijooksja” või mõni teine pätt otsib inimest, kes tundub abitu ja haavatav. Ta ei oska oodatagi, et tema ohver protestiks või võitleks.
Enesekaitse ei tähenda tema meelest mitte ainult võitlemist, vaid enesekaitse alla kuuluvad kõik oskused ja vahendid, mis on vajalikud ebamugavas või potentsiaalselt ohtlikus olukorras toime tulemiseks.
„Kotijooksja” või mõni teine pätt otsib inimest, kes tundub abitu ja haavatav. Ta ei oska oodatagi, et tema ohver protestiks või võitleks.
Ohtliku olukorra äratundmise juures on Sergei Jakovlevi sõnul olulised neli asja: ettevaatlikkus, kehakeel, enesehinnang ja piirid. „Enesekaitse kõige tähtsamad osad on kõhutunne ja hääl. Tavaliselt hoiatab sisehääl või kõhutunne, et tuleb olla ettevaatlik. Kui kõhutunne juba ütleb, et olukord võib kujuneda ohtlikuks, peaks gaasipihusti juba käepärast olema, mitte kodus lauanurgal,” lisab ta.
„Kui sind ähvardatakse, on oluline hästi kõva häälega karjuda – see tõmbab tähelepanu. „Hoia eemale!” või „Ära tule!” köidab väga hästi juhusliku juuresviibija tähelepanu. Ehkki tänapäeval ei pruugi sellest enam kasu olla, nii et kolmandate isikute peale ei tasu liigselt loota,” nendib Sergei Jakovlev.
Kõige tähtsam on tema sõnul mitte karta ja ootamatult käituda. Ründaja eeldab, et eakas inimene on arg ja abitu, ning võib rünnakust loobuda juba siis, kui seenior talle kartmatult vastu astub, kasvõi käekoti või jalutuskepiga vehkima hakkab. „Ja see on vaid hea, kui suudate ründajat kepiga õrnadesse kohtadesse lüüa,” muigab instruktor.
„Tarmukas seenior üllatab alati kurjategijat, see üllatusmoment annab teile paar-kolm sekundit ja see on väga oluline. Kui te kurjategijale vastu hakkate, pole te tema jaoks enam kerge saak.”
Põhiseaduse järgi on igal inimesel õigus end kaitsta, kui teda rünnatakse. „Kõigega, mis käepärast, ja ei pea isegi ootama kurjategija rünnakuni. Igal inimesel on õigus enesekaitsele. Kui suitsu norival purjus inimesel on kruvikeeraja käes, siis on ju selge, et ta ei paku lukksepateenust!”
Nina on inimesel suhteliselt õrn koht. „Te võite esimesena ründajale vastu nina lüüa või pöidlaga ninna torgata ning seejärel viivitamatult avalikumasse kohta joosta, kasvõi oma korterist trepikotta,” õpetab ta.
Juhtige tähelepanu kõrvale
Veel üks kasulik nipp on ründaja tähelepanu kõrvalejuhtimine. See tähendab, et ründaja rahustatakse maha, nõustudes temaga, ning siis juhitakse olukord sobivasse suunda. See ei pruugi alati õnnestuda, aga sellest hoolimata on alati kasulik jääda rahulikuks. Kunagi ei tohiks ründaja agressiivsust veelgi tagant õhutada.
„Ärge vaadake kurjategijale otse silma sisse, see võib teda veelgi ebastabiilsemaks muuta. Vaadake kolmnurka tema kehal – nii näete, kuidas ta kavatseb liikuma hakata, kuidas liiguvad tema käed ja jalad,” õpetab instruktor.
Hädakaitseks võib ette võtta tegevusi, mida on kallaletungi tõrjumiseks vaja. „Me ei ole kohustatud ründe eest põgenema ega abi kutsuma, vaid võime sellele vastu hakata. Meie põhiseaduski ütleb, et vägivallale on igal kodanikul õigus osutada omaalgatuslikku vastupanu. Enesekaitse võtteid, sealhulgas vastulööke, tuleb kasutada ainult nii palju, kui on vaja kallaletungi tõrjumiseks. Kuid kui rünnak on peatatud, ei tohi asuda ründajale kätte maksma. Temaga peab edasi tegelema politsei,” õpetab instruktor.
Kuriteolt või pärast seda põgenemiskatselt tabatud inimese võib igaüks – nii kannatanu ise kui ka mõni pealtnägija – kinni pidada ja politseisse toimetada. See, kui suurt jõudu tema vastu tarvitada, oleneb sellest, kui ohtliku kuriteo ta on kinnipidaja teada toime pannud ja kui ohtlik ta seega ise on. Vägivaldse kurjategija kinnipidamiseks võib kasutada rohkem jõudu, ent näiteks mõne asja lõhkunud inimese elu ei tohi ohtu seada.
Hädakaitse ja kurjategija kinnipidamine erinevad selle poolest, et hädakaitsega püütakse kuritegu ära hoida, kinnipidamise reeglid tulevad aga arvesse siis, kui kuritegu on kas juba tehtud või selgesti pooleli jäetud. Seetõttu tuleb kurjategija kinnipidamise korral kasutada jõudu vaoshoitumalt kui hädakaitse korral.
Hoia paroolid enda teada
Sergei Jakovlevil on suur palve: „Ärge avaldage oma pangakaardi PIN-koodi võõrastele inimestele. Kahjuks olen igapäevatöös kokku puutunud nendega, kellel unustamise hirmus PIN-kood kaardi tagaküljele kirjutatud,” kahetseb Sergei Jakovlev. „Niisamuti menetlesime alles hiljuti üht kuritegu, kus eakam proua võttis parajasti pensionipäeval pangaautomaadist välja suurema summa raha, kohmitses automaadi juures sellega, kui mööda jooksis noorem mees, haaras naise käest raha ja jooksis edasi.”
„Et selliseid olukordi vältida, tuleb väga hoolikalt valida aega ja kohta, kus pangaautomaati kasutada. Kui hilisel ajal suletud kaupluse juures pangaautomaadist raha välja võttes sigineb teie taha järjekorda kapuutsi kandev noormees, on targem sellest plaanist loobuda ja edasi minna.”
