Kohtla-Järve aselinnapea Niina Aleksejeva: meie koolides on eesti keele õpetamisega kõik super!

Niina Aleksejeva. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Põhjarannik uuris ligemale paarkümmend aastat Kohtla-Järve aselinnapeana linna hariduse eest vastutavalt Niina Aleksejevalt, miks pole selle aja jooksul õnnestunud linnale kuuluvates põhikoolides saavutada sellist eesti keele õpetamise taset, mis võimaldaks kooli lõpetajatel raskusteta asuda gümnaasiumis õppima eesti keeles. Intervjuu võttis aga juba esimesest küsimusest alates ootamatu pöörde.

Miks on Kohtla-Järvel eesti keele õpetamine venekeelsetes põhikoolides nii raskelt läinud?

Kuidas raskelt? Kelle hinnang see on? Kes seda ütles?

Haridusministeeriumgi ju kinnitab, et ei ole võimalik rajatavas riigigümnaasiumis korraldada õpet täielikult eesti keeles, kuna vene põhikoolidest tulevad lapsed ei oska piisavalt hästi eesti keelt. Kas see pole siis õige?

Ütleme nii, et lapsed on saanud põhikoolis hariduse emakeeles. Osa neist on õppinud keelekümbluse programmi järgi, mõned meie koolidest on osa aineid õpetanud ka eesti keeles. 60 protsenti põhikooli lõpetajatest, kes lähevad gümnaasiumi, saavad väga hästi hakkama riigi ettenähtud programmiga, kus 60 protsenti ainetest on eesti keeles ja 40 protsenti ainetest vene keeles. Meie linna riigieksamite tulemused ei ole nii halvad.

Üks asi on riigieksamite tulemused, teine asi on reaalne praktika...

Praktika näitab, et meil läheb kõik suurepäraselt: keelekümblus areneb, lasteaedades on samuti keelekümbluse rühmad, eestikeelne õpe toimib. Meil on praegu lasteaedades 97 rühma ja neist 26 on keelekümblusrühmad. Minu arvates ja ka teiste spetsialistide hinnangul, kes tegelevad selle teemaga nii Innoves kui haridus- ja teadusministeeriumis, on meie linnas kõik super. Ütlen veel kord: super. 

Ma pole üldse nõus, et eesti keele õpetamine läheb raskelt. Meil toimib kõik suurepäraselt − nii nagu seadus lubab ja õppekava ette näeb.

Kui eesti keele õpetamisega läheb kõik suurepäraselt, siis üheksa aastat on ju piisav aeg, et põhikoolis eesti keel selgeks saada, ja ei olekski üldse küsimust, miks gümnaasiumis ei saaks õpe täielikult eesti keeles toimuda?

Tegelikult meil ei olnud sellist eesmärki seatud. Meil oli eesmärk, et lapsed oskaksid pärast põhikooli lõpetamist õppida gümnaasiumis 60/40 süsteemiga. See toimib.

Aga miks mitte 100 protsenti?

Kui praegu seame sellise eesmärgi, siis teeme ka seda. Ei ole sellega probleemi.

Varem ei olnud sellist eesmärki?

Ei olnud jah. Meile oli vene emakeelega põhikoolidele pandud üleminekuperiood. Me oleme seda aastaid teinud.

Kui suur osa tänavustest Kohtla-Järve vene põhikoolide lõpetajatest on suutelised gümnaasiumis 100 protsenti eesti keeles õppima?

Kui tuleb 1. september, siis vaatame, kes suudab, kes ei suuda. Praegu ma seda ei oska öelda. Põhjalik analüüs tehakse maikuus. 

Kinnitate, et üldiselt eesti keele õpetamine Kohtla-Järve põhikoolides paraneb iga aastaga?

Paraneb muidugi. Lapsed saavad hakkama. 80 protsenti meie gümnaasiumide lõpetajatest lähevad Eesti ülikoolidesse. See räägib millestki. Aga hinnang, et eesti keele õpetamine käib halvasti, ei ole õige. Nii hindavad inimesed, kes ei tea sellest mitte midagi. 

Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži inimesed on öelnud, et...

Aga, kes nad on? Kas nad on eesti keele õpetajad?

Nad on praktikud, kes puutuvad kokku Kohtla-Järve koolidest nende juurde õppima tulevate noortega ja tõdevad, et  märkimisväärsel osal neist on eesti keele oskus nõrk. 

See tähendab, et neil ei ole kolledžis eesti keele õpetamise tase normaalne. Uurige nende käest. 

Küsimus pole selles. Loogiline oleks, et kui noored on lõpetanud juba põhikooli ja gümnaasiumi, siis kolledž ei peaks enam tegema järeleaitamistööd eesti keeles, vaid keskenduma erialaainete õpetamisele.

Seal on eesti keele õpetajad, las õpetavad. Võib-olla on seal halvad õpetajad.

Tehnikaülikooli kolledž ei peaks olema koht, kus eesti keelt õpetada. See töö peaks olema tehtud eelnevate aastate jooksul Kohtla-Järve koolides, mille kohta te ütlete, et seal on eesti keele õpetamisega kõik suurepärane. 

Aga ma ei saa aru, miks seal siis eesti keele õpetajad töötavad.

Sellepärast töötavadki, et teha järele seda, mis Kohtla-Järve üldhariduskoolides on eesti keele õpetamisel jäänud tegemata. Osa noori ei ole suutelised ilma lisaõppeta eesti keeles õppima. 

Ei tea, kõik suudavad ja kõik õpivad. 

Kui kõik suudavad ja õpivad, siis tuleme ringiga taas selle juurde, miks ei võiks siis Kohtla-Järve riigigümnaasiumis õpetada kõiki aineid eesti keeles?

Ma ei tea, mispärast. 

Teie ettepanek on, et riigigümnaasium tuleks 100 protsenti eestikeelne?

Ei. Meie riigigümnaasiumis  peavad olema sellised õppekavad, mis võimaldavad igal lapsel saada gümnaasiumihariduse. Millest me räägime?

Räägime sellest, kas Kohtla-Järve põhikoolide lõpetajad on võimelised gümnaasiumis eesti keeles õppima.

Peavad olema.

Aga on nad selleks valmis?

Jah.

Kõik?

Jah.

Väga tore!

Plaksutame.