USAs vahistati 38 aasta eest imiku tapnud ema (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/09/11853743t1h6d0d.jpg)
Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakota osariigis esitati mõrvasüüdistus naisele, kes 38 aasta eest jättis oma vastsündinud lapse kraavi surema.
Theresa Rose Bentaas leiti politsei sõnul üles mitmeid DNA ja sugupuu andmebaase kasutades.
«See on fenomenaalne töö,» ütles prokurör Aaron McGowan. «Tuua 1981. aastast pärinev juhtum punkti, kus minu meeskond on võimeline süüdistuse esitama, on fenomenaalne.»
Uurimise käigus selgus, et 1981. aastal kraavist surnuna leitud imiku, kes sai tuntuks nime beebi Andrew all, hülgas tema enda ema. 38 aastat hiljem esitati emale süüdistus mõrvas.
Bentaasi ütles politseile, et varjas rasedust oma sõprade ja pere eest ning sünnitas üksinda kodus viibides. Seejärel sõitis tollal 19-aastane naine vastsündinuga linnast välja ja heitis ta kraavi, kus imik suri.
Tänaseks 57-aastane Bentaas ütles, et oli noor ja rumal ning tundis hirmu ja kurbust.
Viis aastat hiljem abiellus naine tapetud imiku isaga ja nende peres kasvab täna kaks last. Mehe sõnul polnud ta naise esimesest rasedusest teadlik ja talle lapse hülgamise tõttu süüdistust ei esitatud.
Ametivõimude sõnul said nad lapse DNAle ligipääsu kümne aasta eest, kui tema surnukeha üles kaevati.
«Ma ei suudaks olla rohkem rahul tänase tulemusega, mille raames toimus vahistamine ja meie raske töö ning pühendumise tulemusena püüdleme tapetud imiku jaoks õigluse saavutamise poole,» ütles politseiülem Matt Burns.
Süüdimõistva otsuse korral võib Bentaasi oodata eluaegne vanglakaristus või surmanuhtlus. Nimelt on osariigi seaduste kohaselt lapse tapmise korral võimalik nõuda kurjategijale karistuseks surmanuhtlust.
Avalikud sugupuu andmebaasid on viimasel ajal aidanud politseil lahendada mitmed aastatetagused mõrvajuhtumid.