Kõigis Eesti-lähedastes FSB signaalluurejaamades töötavad eesti keelt oskavad inimesed (12)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Bengt af Geijerstam / Bildhuset / Scanpix

Välisluureamet hoiatab, et Eestist tehtav rahvusvaheline telefonikõne või saadetud e-kiri võib läbida Venemaa sidekanaleid ja nii edastatav info võib sattuda Venemaa luureteenistuste kätte. Ohtu ei vähenda ka eesti keeles rääkimine või kirjutamine, kuna kõigis Eesti läheduses asuvates Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse FSB signaalluurejaamades töötavad eesti keelt oskavad inimesed.

Isegi Venemaa territooriumil asuvates serverites hoitavaid veebikeskkondi külastamata ja Venemaa telefoninumbrit või ru-lõpulist e-posti aadressi kasutava isikuga suhtlemata võib rahvusvaheline telefonikõne, e-kiri või internetipäring läbida Venemaa territooriumi. Kui teenusepakkujate omavaheliste kokkulepete, rahalise võidu või teiste andmesidekanalite ülekoormatuse tõttu suunatakse osa andmesidevoogu Venemaa kaudu, läbib see tõenäoliselt ka FSB signaalluurejaamasid.

Sellist ohtu ei olegi võimalik täiesti vältida ja see puudutab eelkõige riigiasutuste töötajate vahelist suhtlust, kelle valduses võib olla ja kes võivad edastada Venemaa luureasutusi huvitavat informatsiooni.

Suuremat turvalisust ei taga ka eesti keeles rääkimine või kirjutamine, sest kõikides Eesti naabruses paiknevates FSB 16. keskuse signaalluurejaamades töötab peale levinumate rahvusvahelise suhtlemise keelte ka eesti keelt valdav personal. Eesti keelt on Venemaal võimalik õppida mitmes avalikus ülikoolis, kuid seda õpetatakse ka FSB ja selle koosseisu kuuluva piirivalveteenistuse õppeasutustes, märkis välisluureamet täna avaldatud aastaraamatus.

FSB 16. keskuse eelkäijaks oli signaalluurega tegelev Nõukogude Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) 16. peavalitsus. 1991. aastal, kui KGB tegevus lõpetati ning selle struktuuriüksustest tekkis mitu uut julgeoleku- ja luureasutust, loodi 16. peavalitsuse ja valitsusside eest vastutanud KGB 8. peavalitsuse baasil Valitsusside ja Informatsiooni Föderaalagentuur (FAPSI). 2003. aastal lõpetati omakorda FAPSI tegevus ning selle funktsioonid jaotati FSB, Föderaalse Kaitseteenistuse (FSO) ja Välisluureteenistuse (SVR) vahel. FSB 16. keskus sai FAPSI-lt päranduseks endise KGB signaalluuretaristu Venemaa territooriumil.

NSV Liidu luure- ja julgeolekuteenistused alustasid aasta kümneid tagasi signaalluuret peamiselt raadio- ja telefoni side vaheltvõtmisega. Praeguse Venemaa peamine julgeolekuteenistus FSB kogub aga juba igal viisil – raadioside, satelliit side, telefoni- ja mobiiltelefoniside ning andmeside kaudu – edastatud infot. Kuigi Venemaa võimud üritavad seaduste abil sundida Venemaal tegutsevaid sideteenuste pakkujaid (sealhulgas messengeri tüüpi suhtlusrakendusi) oma krüpteeritud side dekrüpteerimise võtmeid FSB-le avaldama, teeb FSB ka ise jõupingutusi, et arendada võimekust dekrüpteerida nii kodu- kui ka välismaiste teenusepakkujate krüpteeritud sidet.

Peale 16. keskuse, mis tegeleb signaalluure meetodite ja vahendite abil info kogumisega välisriikide kohta, haldab FSB operatiiv-jälitusmeetmete süsteemi (vene keeles SORM), mis on mõeldud Venemaal telefonikõnede pealtkuulamiseks ja internetiliikluse jälgimiseks. Selle tarvis peavad kõik Venemaa sideteenuste pakkujad andma FSB-le juurdepääsu oma võrkudele ja nende kaudu edastatavale infole. SORMi eest vastutavad teised FSB struktuuriüksused, 16. keskus sellega seotud ei ole.

FSB 16. keskus koosneb keskasutusest, mis paikneb Moskvas paljudel aadressidel: ühegi sildita administratiivhoonetes või metsatukkadesse peidetud kinnistel territooriumitel koos mitmemeetrise läbimõõduga, eri suundadesse pööratud satelliiditaldrikutega. Peamiselt piiriäärsetes Venemaa regioonides paiknevad aga signaalluurejaamad, mida nimetatakse ka informatsiooni vastuvõtu keskusteks, viidates sellega otseselt nende peamisele ülesandele. Eestile kõige lähemad FSB 16. keskuse signaalluurejaamad asuvad Leningradi oblastis Krasnoje Selos, Kaliningradi oblastis Verbnojes ja Pihkva oblastis Nejolovos. Viimane neist asub Eesti–Venemaa piirist linnulennult vaid umbes 25 kilomeetri kaugusel.

Vene luure saab suure osa infost avalikest allikatest

FSB 16. keskuse tegevussuundi ja huvisid sobib iseloomustama järgnev näide. Iga aasta jaanuaris sõlmitakse Venemaa pealinnas üks tähelepanuväärne riigihanke leping. Selle osalisteks on ühelt poolt «sõjaväeosa 71330» ja teiselt poolt mõni ajakirjandusväljaannete tellimise ja kättetoimetamise teenuseid pakkuv Venemaa firma. Lepinguga kohustub teenuse pakkuja toimetama «sõjaväeosa 71330» poolt antud aadressidele Moskvas USA firma Leadership Directories, Inc . välja antud teatmike Federal Yellow Book ja Congressional Yellow Book kõik selle aasta väljaanded. Need USA föderaalvalitsusasutuste ja USA kongressi neli korda aastas uuendatavad, avalikult kättesaadavad teatmikud sisaldavad asutuste töötajate nimekirjasid ja nende kontaktandmeid – e-posti aadresse ja telefoninumbreid.

«Sõjaväeosa 71330» on korduvalt tellinud sarnaseid teatmikke ka Euroopa Liidu ning teiste maailma regioonide kohta. Samuti on «sõjaväeosa 71330» korraldanud avalikke hankeid elektroonilise ja raadioside valdkonna ning infotehnoloogiat ja -julgeolekut käsitlevate väljaannete ostmiseks Vene- ja välismaalt.

«Sõjaväeosa 71330» ja Mir Periodski vahel sõlmitud riigihankeleping 2017. aastast.
«Sõjaväeosa 71330» ja Mir Periodski vahel sõlmitud riigihankeleping 2017. aastast. Foto: Välisluureamet

Nimetuse taha «sõjaväeosa 71330» ongi peidetud FSB 16. keskus ning teatmikes avaldatud andmeid kasutatakse seal nimetatud isikute ja asutuste kohta luureinfo kogumiseks. Venemaa kõik kolm luure- ja julge olekuteenistust (FSB, GRU ja SVR) ning nende allüksused on oma tegevuse varjamiseks loonud ühise süsteemi Venemaa relvajõududega, kus väe osade või luureteenistuste ja nende allüksuste nimetusi asendavad avalikus dokumentatsioonis sageli viiekohalised niinimetatud väeosa numbrid. Kuna kõik institutsioonid kasutavad väeosa numbreid läbisegi, siis on ilma faktilise teadmiseta võimatu tuvastada, millise relvajõudude või luureteenistuse üksusega on tegemist.

Sarnaselt keskasutusele kasutavad väeosa numbrit ka Eestit ümbritsevad FSB 16. keskuse signaalluurejaamad Krasnoje Selos («sõjaväeosa 61240»),  Verbnojes («sõjaväeosa 83521») ja Nejolovos («sõjaväeosa 49911»).

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles