Elu pärast ja enne kõike

Marko Pomerants Foto: Tairo Lutter

Kandidaadid on endast kõik andnud, valijad kõik selle, mis nad raatsisid, õigeks pidasid või oskasid. Igatahes pole tarvis halada, et näe, millise riigikogu me saime. Kes see tegi? Ise tegi!

Minu puhul ilmnes, et pärast kõiki neid aastaid riigikogu koosseisudes on aeg ader uuele vaootsale seada. Päris künnikogemus on mul ka. Hobusega pole proovinud, aga T-150-ga, suure traktoriga, kündsin juba viieteist-kuueteistaastaselt. Minult on küsitud, kuidas mu valimisjärgne meeleolu on. Tänan küsimast, hea! Jätkan rõõmsa meelega, kuid elusse täie tõsidusega suhtudes. Matti Nykänenil oli palju vahvaid ütlemisi, aga lähtun järgmistest: “Elu on inimese parim aeg” ning “Kogenud inimesena võin öelda, et nii mõndagi on veel kogeda” – seega “Iga tšääns on võimalus!”.

Samal ajal on Toompeal kõik riigikogus esindatud poliitilised jõud üksteist altkulmu põrnitsemas – mis küll on need võimalused, millega edasi liikuda? Laual on kõik matemaatilised koalitsioonivõimalused. Olgu see meeldetuletuseks ja õpetuseks neile, kes valimishetkel mõtlevad kellegi poolt hääletada, et kedagi teist võimult eemal hoida. Toetada tuleb favoriiterakonna kandidaati või isikut, kellesse on usku.