Video: Ratas kinnitas, et kui koalitsioon peaks sündima, siis välis- ja julgeolekupõhimõtteid see ei muuda
Kõnelustega jätkatakse kolmapäeval!

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa esindajate sõnul  jätkatakse senisel välis- ja julgeolekupoliitilisel kursil ning toetatakse Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse. 

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et läbirääkimised olid konstruktiivsed ja kõik osapooled näitasid välja tahet, et soovitakse koos edasi liikuda ja ehitada sidusat ühiskonda.

«Ütlesime välja selle, et Eesti taunib resoluutselt rahvuste vahelise vaenu ilminguid, antisemitismi ning ühiskonda lõhestavat retoorikat,» sõnas Keskerakonna juht.​

Ta kordas, et kui koalitsioon peaks sündima, siis välis- ja julgeolekupõhimõtteid see ei muuda - lähtutakse ÜRO põhimõtetest ja hoitakse Eestit Euroopa Liidu kursil.

Kohtumisel räägiti Ratase sõnul palju sellest, et panustada tuleb kaitsevõimekusse ja tõsta võimalusel kahe protsendi taset. Ratase sõnul on soov, et ajateenistusse läheks rohkem noori.

Ratase sõnul oli väga sümpaatne kolme osapoole tahe tugevdada ka Eesti majandust, ja diplomaatiat, aitamaks Eesti ettevõtetel tugevneda ja teha tugevamat eksport. «See on kindlasti majanduskeskkonnas oluline. Minu meelest oli sümpaatne see, et kolm erakonda leidsid ka, et me peame oma kaitsetööstusega igal juhul tegema tihedamat koostööd ja just ka rahvusvahelisel areenil, et meil oleks kergem seal läbi lüüa.»

Ratase sõnul tänasel kohtumisel ränderaamistikust ei räägitud, sest see küsimus tuleb jutuks järgmistel kohtumistel. Küll aga oli juttu piirivalvest ja lepiti kokku, et seda käsitletakse siseturvalisuse teema all.
 

Helme: vahepeal läks üpriski tuliseks

EKRE esimees Mart Helme ütles, et EKRE poolt oli laual see, et võimalik koalitsioon lähtuks Eesti kui suveräänse rahvusvaheliste suhete kaasarääkija positsioonilt.

«Et me oleksime Euroopa Liidu mitte kui liitriigi liikmesriik, vaid Euroopa kui riikide liidu liikmesriik. Me leidsime tegelikult üsna suure konsensuse ka puht kaitsepoliitilistes küsimustes, mis puutub kaitseliitu, mis puutub võimelünkade täitmist, mis puutub riigieelarve vahendite võimalikku suurendamist, et kaitsevõimet tõsta,» rääkis Helme.

«Ma ütleksin, et kuigi vahepeal läks üpriski tuliseks, tunnistame ausalt, siis mida me kõik, ma usun, tajusime, oli kolmepoolne tahe edasi liikuda ja mitte jääda kinni teatud detailidesse ja lihtsalt püsti tõusta ja ära jalutada,» lisas EKRE juht.

«Ma arvan, et see on kõige olulisem ja esimese kohtumise kõige tähtsam tulemus,» arvas Helme.

«Andke nüüd natuke aega. Ma olen lubanud, et me oleme head partnerid ajakirjandusele ja kui meil on uudiseid teile anda kokkulepetest või ka nendest punktidest, kus veel kokku lepitud ei ole, siis kindlasti seda me lahkelt jagame,» ütles Ratas ajakirjanikele.

Reinsalu: Eesti rahvuslikud huvid peavad maksma

Isamaad kõnelustel esindanud Urmas Reinsalu ütles, et mitte juhuslikult ei alustanud kolm erakonda valitsusliidu moodustamise arutelusid just nimelt välis- ja kaitsepoliitikast.

«See tegelikult on eeldus, ühisosa saavutamine ka edasi liikuda teiste teemadega. Ja selge, ühemõtteline sõnum on, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitiline kurss, kurss, mis on üles ehitatud meie liikmelisusele Euroopa Liidus ja NATOs, see jätkub ilma mingite tingimusteta või küsimärkideta,» rõhutas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on selge see, et Eesti rahvuslikud huvid peavad maksma. 

«Väga tähtis on see, et võrreldes varasemaga oli see ühine arusaamine, et me peame rohkem panustama seoses ka valitseva julgeolekupoliitilise olukorraga oma iseseisva kaitsevõime väljaarendamisse. Ja valmidus selleks oli kõigil partneritel olemas,» ütles Reinsalu.

    Tagasi üles