Kilpnääre ja selle tervis ei ole teema, mille peale üks 30-aastane tööalaselt edukas aktiivne naine mõtleb. Olin kursis sellega, kus kilpnääre asub ja sellega, et tegemist on hormoone tootva organiga, kuid see oli ka kõik. Minu (40) sügavam suhe kilpnäärmega sai alguse 10 aastat tagasi kõige igapäevasemast kaebusest, mis paljusid naisi tänapäeval kimbutab – väsimusest.
Tundsin ennast juba pikemat aega uimase ja väsinuna, soovisin kogu aeg magada. Hommikuti ei saanud ennast kuidagi käima, energiat andis ainult korralik peotäis komme või suhkrut täis jook, kohvi ma sel ajal ei joonud. Aja jooksul väsimus süvenes, lisandus isutus, iiveldus pärast söömist, samal ajal vajasin pidevalt suhkrut, et energiat saada. Ärritusin kodus kergesti, nutt tuli tihti peale ning tuju oli enamasti kehv. Panin kõik tööstressi arvele. Lisaks pikad, pimedad talved. Võtsin aja maha, reisisin, tegin joogat ja puhkasin, parandasin oluliselt toidulaua kvaliteeti, kuid tervisemured ei kadunud. Perearsti juurde otsustasin minna alles, siis kui olin omadega täiesti läbi.
Kõige talumatum oli pidev iiveldustunne, seetõttu saatis perearst mind algselt maouuringutele, kuid sellega oli kõik korras. Sümptomid aga ei taandunud ning varsti olin jälle arsti juures tagasi. Energiat polnud, olin külmakartlik ja väsinud, pea ei töötanud. Tööalaselt oli pingeline, pidevad uued väljakutsed, rohkelt reisimist ning olin kindel, et tegemist on stressiga või kogunisti depressiooniga. Kõik tehtud vereanalüüsid olid korras. Ja nagu ikka arsti juures, mida arst määras, sellesse ma ise ei süvenenud.
Üks noor asendusarst oli see, kes lisas minu vereanalüüsidele ka kilpnäärmenäitajad ning pärast 6 kuud lahenduste otsimist sain teada, et mul on kilpnäärmetest TSH (ingl. thyroid stimulating hormone, millest tuleb kasutatav lühend TSH) korrast ära. Mind suunati endokrinoloogi juurde, kes selgitas, et tegemist on kilpnäärme alatalitlusega. Sisuliselt tähendab see, et minu kilpnääre ei tooda piisavalt ainevahetuse regulatsioonis osalevaid hormoone ning ainus lahendus on, et pean kogu oma elu teatud koguses hormooni tabletina juurde võtma.
Aasta pärast ravi alustamist said mu kilpnäärmeanalüüsid lõplikult normi ning eluenergia taastus. Doose tõsteti samm sammult, pidin iga paari kuu tagant tegema uued vereanalüüsid, et mõista, kuidas mu keha reageerib ning milline on õige kogus ravimit. Nüüdseks, pärast 10 aastat, olen juba väga kogenud. Käin ise laboris oma TSH ja kilpnäärme hormooni FT4 taset iga 6 kuu tagant kontrollimas, et veenduda, kas midagi on muutunud. Kohe, kui väsimus tekib, teen SYNLABis analüüsid ja konsulteerin oma endokrinoloogiga. Vajadusel muudame ravimi doosi. Olen tähele pannud, et kui mul tööl stressitase tõuseb, langeb kilpnäärme hormoonide tase. Nüüdseks on see osa minu elust ja ma olen sellega nii harjunud, et oskan oma keha juba jälgida.
Kilpnäärme alatalitlus pole õige ravi tõttu tegelikult mu elukvaliteeti muutnud. Tean ka, et kilpnäärme ala- või ületalitlus võib pärssida rasestumist, seega soovitan ka last planeerivatel naistel TSH analüüsi. Mul on nüüdseks 10ne tütar ja 1 aastane pisipoeg. Ainult raseduse ajal pidin küll tihedamini oma kilpnäärmenäitajatel silma peal hoidma, kuid kõik kulges kenasti. Ise tean nüüd, et hommikul esimese asjana võtan sisse tableti ning pärast seda ei tohi umbes 45 minutit süüa, muidu ravim ei imendu.
Mõtlen tihti tänutundega selle noore asendusarsti peale, kes esimesena mul kilpnäärmeprobleemi kahtlustas. Olen lugenud, et kilpnäärmega seonduvate diagnooside arv on tõusuteel ja samal ajal arvatakse, et ligi 40% kilpnäärmehaigustest pole Ameerikas diagnoositud.
Kilpnäärmenäitajaid saad kontrollida meditsiinilaboris SYNLAB, tehes Kilpnäärmepaketi või tellides analüüse üksikult ravi jälgimiseks. Uuri lähemalt MINU.SYNLAB.EE