EKRE kaasamine valitsusse põhjustab Jüri Ratasele peavalu (48)

Vilja Kiisler
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna esimees ja praegune peaminister Jüri Ratas on end EKRE valitsusliidu loomisesse kaasamisega mänginud seisu, kus peab pidevalt korrutama, et ei tema enda ega ka Eesti välispoliitiline positsioon pole kuhugi nihkunud.
Keskerakonna esimees ja praegune peaminister Jüri Ratas on end EKRE valitsusliidu loomisesse kaasamisega mänginud seisu, kus peab pidevalt korrutama, et ei tema enda ega ka Eesti välispoliitiline positsioon pole kuhugi nihkunud. Foto: Tairo Lutter

Eesti Konservatiivse Erakonna (EKRE) poliitiku Martin Helme Deutsche Wellele antud intervjuu moodustab vaid osa Jüri Ratase juhitava Keskerakonna vaevast, mis Keskerakonna, Isamaa ja EKRE võimuliidu sünni juurde kuulub.

Tänaseks on selge, et ajakirjanik Tim Sebastianile antud intervjuu puhul antud selgituses ei rääkinud Martin Helme õigust. Mitut EKRE seisukohta reljeefses vormis (vaata kõrvallugu) esitanud Helme väitis, et andis selle usutluse vahetult pärast valimisi, kui EKRE veel ei osalenud koalitsioonikõnelustel. Valimised toimusid 3. märtsil, intervjuu on tehtud 11. märtsil kell 11–11.35. Sündmuste turbulentset arengut arvestades pole «vahetult pärast valimisi» kindlasti õige – vaielda võib muidugi selle üle, mis hetke asjaosalised ise läbirääkimiste alguseks peavad. Ajakirjanduse andmetel sündis otsus KE-EKRE-Isamaa koalitsiooni asjus juba valimisööl. Ent nii või teisiti pole usutav, et asjade seis 11. märtsil Martin Helmele teadmata oli. Ja lõpuks: miks peakski põhimõttelised seisukohad muutuma?

Kommentaarid (48)
Copy
Tagasi üles