Täna kaheksa aastat tagasi alanud Süüria sõjas on surma saanud üle 370 000 inimese, kellest 112 000 olid tsiviilelanikud.

Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus, millel on allikatevõrgustik üle terve Süüria, teatas, et hukkunute seas on üle 21 000 lapse ja 13 000 naise.

Süüria võimude rünnakus viga saanud tüdruk Ida-Ghouta haiglas aasta tagasi.

FOTO: AMER ALMOHIBANY / AFP / SCANPIX

Massihauast leitud surnukehad eelmise aasta aprilli lõpus Ar-Raqqah's, kui linnast olid välja tõrjutud ISISe võitlejad.

FOTO: Delil Souleiman / AFP / Scanpix

Mullu septembris seadis keskus konfliktis hukkunute arvuks 360 000 inimest.

Sõda sai alguse pärast enneolematuid valitsusevastaseid meeleavaldusi Daraa linnas 2011. aasta 15. märtsil. Meeleavaldused levisid üle Süüria ning valitsus asus neid vägivaldselt maha suruma.

Süüria sõda lahvatas meeleavalduste mahasurumisest Daraas 2011. aasta märtsis.

FOTO: AFP/SCANPIX

See viis kodusõja lahvatamiseni, mille osaliseks on nüüd ka välisriigid.

Prantsuse sõdurid vestlemas veebruari alguses kaitseministri Florence Parlyga (keskel) Al-Qaimis, mõne kilomeetri kaugusel ISISe viimasest tugipunktist Süürias.

FOTO: DAPHNE BENOIT / AFP / SCANPIX

Sõjas on Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus viimastel andmeil surma saanud üle 125 000 Süüria sõjaväelase ja režiimimeelse võitleja. Vastaspoolel, nende seas mässulised ja kurdid, on hukkunud 67 000 võitlejat, teatas vaatluskeskus.

Džihadiste on hukkunud 66 000, neist suurem osa äärmusrühmituste ISIS ja Hayat Tahrir al-Sham liikmed.

Sõja tõttu on olnud sunnitud oma kodust põgenema kas teistesse Süüria piirkondadesse või välisriikidesse 13 miljonit süürlast.

Süüria lapsed mängimas põgenikelaagris Bar Eliases Liibanoni Bekaa orus.

FOTO: Bilal Hussein / AP / Scanpix

President Bashar al-Assad on taganud oma võimulpüsimise Venemaa ja Iraani toel, kuid tema riik on lõhenenud ja laostunud.

Seinamaaling Süüria presidendist Bashar al-Assadist Damaskuse vanalinnas. Riigipea kontrolli alla on taas suurem osa riigist, kui Süüria on lõhenenud ja laastatud.

FOTO: LOUAI BESHARA / AFP / Scanpix

Venemaa sekkumise järel on al-Assad tagasi löönud mässulised ja kontrollib nüüdseks peaaegu kahte kolmandikku Süüriast. Tema kontrolli all ei ole aga naftarikkad Kirde-Süüria alad, mis on kurdivõitlejate käes.

Süüria Demokraatlike Jõudude võitlejad Baghouzis, kus käib võitlus viimaste ISISe mässuliste vastu.

FOTO: Maya Alleruzzo / AP / Scanpix

Washington toetab kurdide ja araablaste ühendust Süüria Demokraatlikud Jõud, mis juhib ka lõpufaasi jõudnud pealetungi ISISele.

Väike tüdruk jalutamas eile Süüria sõja tulisemas punktis Baghouzi külas.

FOTO: ISSAM ABDALLAH / REUTERS / SCANPIX

Rühmituse Hayat Tahrir al-Sham võimu all on Idlibi linn Loode-Süürias, mida kaitseb Moskva-Ankara relvarahu.

Hinnangute kohaselt on konflikt viinud Süüria majanduse kolmkümmend aastat ajas tagasi, sest taristu on suuresti purustatud ning elektri- ja naftatootmine napp.

Turg kurdide kontrolli al olevas Al-Qamishlis.

FOTO: MURTAJA LATEEF / EPA / SCANPIX

Süüria sõjas on saanud ränki purustusi riigi suuruselt teine linn Aleppo.

FOTO: LOUAI BESHARA / AFP / Scanpix

Al-Assad on aga saanud tagasi kontrolli oluliste kaubandussõlmede üle ja alustanud tagasitulekut Araabia maade diplomaatilisele areenile. Mitu riiki on teinud üleskutse Süüria tagasivõtmiseks Araabia Liigasse, kus Süüria liikmesus 2011. aasta ülestõusu järel peatati.

2015. aastal Kairos toimunud Araabia Liiga kohtumine - Süüria esindaja tool on tühi.

FOTO: MOHAMED EL-SHAHED / AFP / Scanpix