Riigikohus: narkojõugu väidetava liikme vahistamismäärus on kõlbmatu
Täiendatud kl 21.43

Riigikohus.

FOTO: Postimees

Riigikohus tõdes oma reedeses määruses, et narkoäriga tegelenud aserbaidžaani kuritegeliku ühenduse väidetava liikme vahistamise määrused ei vasta nõuetele.

Kuigi riigikohus leidis, et maa- ja ringkonnakohtu määrused ei vastanud tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele ehk olid õigusvastased, siis narkokuritegudes ja kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatav Eldar Gurbanov vahi alt vabaks ei saa, sest on vahistatud juba uute määruste alusel.

Riigikohus tõdes, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab vahistamist lugeda seaduslikuks vaid siis, kui vahistamismäärusest nähtub üheselt ja selgelt esiteks põhjendatud kahtlustus, et vahistatav on toime pannud kuriteo ning teiseks vahistamisaluse olemasolu.

«Seejuures ei piisa üldist laadi arutlustest ega standardsetest formuleeringutest. Vahistamismääruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas nii põhjendatud kuriteokahtlustus kui ka vahistamisalus,» märkis riigikohus.

Riigikohtu kinnitusel peab kuriteokahtlustuse põhjendamisel tuginema kriminaaltoimiku konkreetsele materjalile ja vahistusmääruses ei saa piirduda tõdemusega, et toimikumaterjali pinnalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlustus või et kohtunik on selles veendunud.

«Põhjendatud kuriteokahtlustuse ja vahistamisaluse olemasolu tõendamise kohustus lasub prokuratuuril, mistõttu peab vahistamise nõuetekohane argumentatsioon sisalduma juba vahistamistaotluses ning kohus ei pea vahistamismenetluses toimima uurimisprintsiibile tuginevalt ega otsima enda algatusel kuriteokahtluse ja vahistamisaluse kohta tõendeid, mida taotlus ei sisalda,» nentis riigikohus.

Riigikohtu kinnitusel Gurbanovi vahistamise taotlus ja maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta, kuigi see on mahukas ja esmapilgul ka kuritegelikku ühendust puudutavas osas infoküllane.

«Lähemal vaatlusel tuleb aga tõdeda, et taotlus sisaldab valdavas osas asjatuid kordusi ja erinevate isikute tegevuse üldsõnalist kirjeldust, mis Eldar Gurbanovit ei puuduta ja kahandab oluliselt vahistamistaotluse jälgitavust,» nentis kohus.

Nii näiteks loetletakse taotluse 14 lehel enam kui kümnel korral nimeliselt üles väidetavalt Amid Magerramovi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulunud inimesed ning kirjeldatakse ülejäänud kahtlusaluste tegevust ja omavahelisi sidemeid.

«Ometi ei ilmne kirjeldatust mingisugust seost Eldar Gurbanovi ega tema tegevusega, rääkimata siis konkreetsetest asjaoludest, mis annaks alust kahtlustada Gurbanovit kuritegelikku ühendusse kuulumises,» tõdes riigikohus.

Riigikohtu hinnangul ei piisa Gurbanovi vahistamistaotluses märgitust, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud Eesti vabariigis suures koguses narkootiliste ainete ehk põhiliselt kokaiini ja kanepi ebaseaduslikule käitlemisele ning kuritegudega varalise kasu saamisele, milles Gurbanovi ülesanne oli narkootikumide hankimine ja edasimüümine.

Riigikohus nentis, et ei piisa ka sellest, kui vahistamistaotluses on märgitud, et Gurbanov abistas kuritegeliku ühenduse juhti Amid Magerramovit erinevate üleskerkinud probleemide lahendamisel ning täitis tema juhiseid ja käske.

«Sellega Eldar Gurbanovi seostamine narkootikumide pikaajalise ja süstemaatilise käitlemisega ka piirdub. Täiendavalt ei kirjeldata vahistamistaotluses ega maakohtu määruses ühtki karistusseadustikus narkokuritegevuse tunnustele vastavat tegu, mille toimepanemises Gurbanov ühenduse liikmena osales, ega tooda välja konkreetseid asjaolusid, millele kuritegeliku ühenduse huvides narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise kahtlustus tugineb,» nentis kohus.

«Samuti jääb täielikult avamata ja sisustamata, kuidas ja milliste probleemide lahendamisel Gurbanov kuritegelikus ühenduses Amid Magerramovit abistas ning kuidas ja milliseid Magerramovi korraldusi ta täitis. Sellises olukorras ei ole karistusseadustiku kuritegeliku ühendusse kuulumise paragrahvi järgi esitatud kahtlustus argumenteeritud ja vahistamismääruse põhjendused ei ole veenvad,» tõdes riigikohus.

Riigikohus nentis, et üldjuhul tuleb eeltoodud vigade tõttu maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ning kahtlustatav vahi alt vabastada, kuid käesolevas asjas ei ole määruste tühistamine aga vajalik ega Gurbanovi vabastamine võimalik, sest ta viibib vahi all uute määruste alusel esilgu kuni 11. aprillini.

Lisaks Gurbanovile (48) ja karatetreenerile Magerramovile (38) viibivad vahi all veel kunagine tuntud karateka ja kuritegelikuks ilmas tuntud Jevgeni Bõkov (44), Nikolai Niftalijev, Vitali Voronjuk ja Viktor Litvintšuk, kellest viimase viie osas on Harju maakohus tunnistanud nende väljaandmise USA-le õiguslikult lubatavaks.

Eesti politsei pidas mehed kinni mullu septembris USA õigusabipalve peale, kuna USA ametivõimud kahtlustavad neid rahvusvahelises fentanüüliäris ja rahapesus. Meeste tabamiseni viis ligi aasta kestnud USA narkovastase võitluse agentuuri DEA operatsioon.

Paralleellselt USA-ga Eestis toimuv kriminaalmenetlus viivitab nende üleandmist USA-le.

Reedesele riigikohtu määrusele on viimase poole aasta jooksul eelnenud juba viis lahendit, milles heidetakse süüdistusele ette seaduse nõuetele mittevastavust ning mille kahtlustuse või süüdistuse tekstist ei ole võimalik tuvastada kuritegeliku ühenduse olemasolu. 

Muuhulgas eeltoodud põhjustel mõistis Tartu ringkonnakohus mullu 18. septembri otsuses õigeks Vladimir Gavrilini, Tallinna ringkonnakohus mullu 12. detsembri otsuses Stanislav Podžuki, riigikohus tänavu 21. veebruari otsuses Mart Tõnusoo ning 25. veebruaril Tartu ringkonnakohus Leonid Dulubi.

Tagasi üles