Õpilaste kliimaprotestidel osales üle maailma sadu tuhandeid noori (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sajad tuhanded noored avaldasid reedel üle kogu maailma meelt kliimamuutuste vastu ja panid sellega alguse üleilmsele õpilaste kliimaprotestile, millega ärgitatakse poliitikuid kliimamuutusega tegelema.
Sajad tuhanded noored avaldasid reedel üle kogu maailma meelt kliimamuutuste vastu ja panid sellega alguse üleilmsele õpilaste kliimaprotestile, millega ärgitatakse poliitikuid kliimamuutusega tegelema.
Koolipingid tühjenesid õpilastest Bangkokist Berliini ja Lagosest Londonini ülemaailmse aktsiooni raames, mille käigus korraldati meeleavaldusi rohkem kui 100 riigis.
Teiste seas korraldati kliimaprotest reedel ka Tallinnas Toompea lossi ees, kuhu kogunes umbes 500 noort.
Kõige suurearvulisem meeleavaldus korraldati Kanada suurlinnas Montréalis, kus tuli tänavatele hinnanguliselt 150 000 inimest.
Üle kogu Saksamaa osales kliimaprotestidel 300 000 inimest, teatas liikumine Friday for Future. Brüsselis osales kliimaprotestil 30 000 ning Stockholmis 10 000 noort. Mitutuhat noort tulid tänavatele ka Pariisis ja Londonis.
Maailma ühe suurima saastaja USA linnades suurearvulisi meeleavaldusi ei peetud. Väiksemad protestid leidsid aset New Yorgis, Washingtonis, Chicagos, Portlandis, Oregonis ja St. Paulis.
Liikumise Youth For Climate ja teiste organisatsioonide andmeil osales reedestel meeleavaldustel kokku üle miljoni inimese.
Wellingtonis, Sydneys, Bangkokis ja Hongkongis tulid õpilased tänavatele kandes plakateid kirjadega "Planeet B-d ei ole", "Te hävitate meie tulevikku" ja "Kui te ei käitu nagu täiskasvanud, käitume meie".
Wellingtonis meelt avaldav Abigail O'Regan (20) ütles uudisteagentuurile AFP: "Noored inimesed haaravad siin ohjad ja saavad aru, et neil on rahvavõim. See on tõesti lahe."
Sydney kliimaprotestija Edward Gay (18) tegi üleskutse katta maailma energiavajadus täielikult taastuvenergiast. See on "ainus viis, kuidas päästa elusid siin riigis ja kogu maailmas", lisas ta.
Tema kaasmeeleavaldaja Charles Rickwood hoiatas, et kui midagi ette ei võeta, võib hävida Austraalia Suur Vallrahu.
"Eriti kui praegused keskkonnatrendid jätkuvad, näeme me ühe-kahe kraadist tõusu meie ookeanites, mis muutub lihtsalt jätkusuutmatuks ja me võime tervest Suurest Vallrahust ilma jääda," ütles ta AFP-le.
Uus-Meremaa Christchurchi linnas korraldati ohvriterohke rünnak kahele mošeele ja vanematel paluti liiklussulu ajal mitte proovida lastele kesklinna järgi minna.
Ülemaailmset aktsiooni inspireeris Rootsi 16-aastane kliimaaktivist Greta Thunberg, kes avaldas mullu Stockholmis parlamendi ees meelt ja nõudis maailma liidritelt tõsisemat võitlemist kliimamuutusega.
"See on alles algus," säutsus Thunberg, kes nomineeriti aktivismi eest Nobeli rahupreemiale.
"Muutus on silmapiiril ja inimesed astuvad oma tuleviku eest välja," lisas ta.
Poliitikute reaktsioon meeleavaldustele oli aga vastakas. Austraalia haridusminister Dan Tehan kahtles, kas tegu on ikka rohujuureliikumisega.
"Õpilased koolitundide ajal koolist lahkumas ei ole asi, mida me peaks julgustama," leidis ta raadiousutluses. "Eriti kuna neid julgustavad seda tegema rohelised poliitaktivistid."
Haridusministri kommentaar langes ajale, kui avaldati raport, millest nähtus, et Austraalia aastane süsinikuemissioon on kerkinud rekordkõrgele. See seab küsimuse alla, kas riik suudab täita 2015. aasta Pariisi kliimaleppes võetud kohustusi.
Saksa majandusministri Peter Altmaieri sõnul peaksid noored meeleavaldajad jääma koolipinki.
Noorte tegevust kiitis aga Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern, kelle sõnul on oluline, et noorem põlvkond saadaks signaali.
"Me kuuleme teid ja me seame raja süsinikneutraalsuse saavutamiseks," ütles Ardern. "Palun tooge endaga nii palju inimesi, kui te suudate, sest üksi me oma eesmärke ei suuda täita."
Noortele kliimaprotestijatele avaldas toetust ka ÜRO peasekretär António Guterres. "Ambitsioonikate tegudeta on Pariisi kliimalepe mõttetu," ütles ta.
Hoolimata 30 aastat järjepidevaid hoiatusi kliimamuutuse ohtlikkusest, tõusis süsihappegaasi emissioon mullu rekordkõrgele.
Pariisi kliimaleppe eesmärk on hoida soojenemist alla kahe kraadi Celsiuse järgi, kuid praeguses tempos soojeneks planeet kaks korda enam.
ÜRO teadlaste paneel hoiatas oktoobris, et katastroofi vältimiseks tuleb maailmamajandust ja tarbimisharjumusi muuta põhjalikult.