Luminor ennustab, et Eesti majanduskasv hakkab jahtuma (2)
19. märts 2019, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luminori värske majandusprognoosi kohaselt hakkab majanduskasv jahtuma ja selle aasta majanduskasv jääb 3 protsendi piirist allapoole, samas peaks aga Eesti kiire palgakasv siia meelitama välistööjõudu.
Kui mullu suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) aastases võrdluses 3,9 protsenti, siis tänavu aeglustub kasv peamiselt majanduse jahenemise tõttu euroalal ja Põhjamaades, globaalsete kaubanduspingete ja geopoliitiliste riskide tõttu. Parimat kasvuväljavaadet näeb pank tänavu hea palgakasvu ja aeglustuva hinnakasvu toel eratarbimisel. Eksport ja investeeringud kasvavad mõõdukalt ja on enim mõjutatavad heitlikust väliskeskkonnast, prognoosib pank.
Seejuures leiab Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm, et kiire majanduskasvu jätkumiseks pikemas horisondis, tuleks investeeringute betooni suunamise asemel keskenduda senisest enam just inimkapitalile.
«Investeeringute puhul on peamiseks valikuks see, kas need on tulevikus valdavalt kaldu betooni või inimeste poole. Majanduse kasvuvõimekuse toetamise meetmeks on ennekõike investeeringud teadus- ning arendustegevusse, haridusse, vajaduspõhisesse sotsiaalhoolekandesse ja nutikasse taristusse. Euroopa majandus seisab silmitsi üha kasvava globaalse konkurentsiga ja võidavad need, kellel õnnestub teha targemaid valikuid,» rääkis Palm.
Eesti keskmine brutopalk kasvas viimase seitsme aastaga 58 protsenti. Sissetulekute sedavõrd kiire lähenemine muule Euroopale muudab ökonomisti sõnul Eesti järk-järgult üha atraktiivsemaks ka Euroopa Liidu kvalifitseeritud tööjõule.
«Eesti SKT elaniku kohta jõudis 2017. aastal 79 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, mis on tubli samm edasi. See tähendab, et esmakordselt on Eesti tõusnud võrreldavale tasemele mõnede euroala lõunariikidega nagu näiteks Portugal, mis edestas Eestit veel märkimisväärselt Euroopa Liiduga liitumisel. Sissetulekute kasv on viimase nelja aasta jooksul mõjutanud positiivselt ka Eesti rahvastiku kasvu. Kõige paremini peegeldub see tagasirändes ja kasvavas välistööjõu lisandumises, sealhulgas arenenud riikidest,» märkis Palm.
Eestisse tulnute arv ületas 2018. aastal siit lahkunute arvu 6095 inimese võrra. Kui lisada sellele hinnanguliselt ligi 20 000 välistöölist, kes olid mullu Eestis lühiajalise töötajana, siis on see näitaja veelgi tähelepanuväärsem. Nii on Eesti ökonomisti sõnul järk-järgult muutumas atraktiivseks Euroopa Liidu tööjõu jaoks, mis aitab omakorda leevendada tööturu peamist probleemi, milleks on kasvav kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Eesti majandus on saavutanud märkimisväärset edu digimajanduse valdkonnas. Laieneva IKT sektori toel on Palmi hinnangul võimalik tõsta muude harude, sealhulgas ka tööstuse lisandväärtust. Samuti võimaldaks ettevõtete digiteerimine ja uute tehnoloogiate aktiivsem kasutuselevõtt tema sõnul veelgi suurendada teenuste ekspordi osatähtsust, mille suunas liigub üha rohkemate riikide majandus.