Kanye West ja koera pea: ülevaade Nazarbajevi karjääri märgilisematest seikadest
19. märts 2019, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/19/11878381t1h500c.jpg)
Sarnaselt teiste Kesk-Aasia riigijuhtidega, kaldus ka Kasahstani rahva isa Nursultan Äbishuli Nazarbajev ainuvalitsemise suunas. Näiteks kehtis talle vabadus piiramatuks ametiajaks.
Nazarbajev sündis 1940. aasta 6. juulil Almatõ lähedal asuvas Tšemolgani väikeasulas.
Nazarbajevi perekond oli vaene – tema isa oli lihttööline jõuka perekonna teenistuses, kes kaotas Jossif Stalini algatatud kollektiviseerimise käigus oma talumaad. Selle järel viis isa pere mõneks ajaks mägedesse korilaste elu viljelema.
Pärast Teise maailmasõja lõppu naasis perekond külla, kus noor Nursultan kooliteed alustas. Ta oli tubli õpilane ja saadeti Kaskeleni internaatkooli edasi õppima.
Pärast kooli lõpetamist töötas Nazarbajev mitmes terasefirmas, kus teenis raske tööga suhteliselt head palka.
Kiire tõus parteiredelil
1962. aastal liitus Nazarbajev Kommunistliku Parteiga, kus tegi kiire tõusu. 1972. aastal nimetati ta Karganda metallurgiakombinaadi Kommunistliku Partei sekretäriks, neli aastat hiljem sai ta juba Karganda regionaalse partei komitee teiseks sekretäriks.
1984. aastal sai Nazarbajev Kasahstani peaministriks. Kaks aastat hiljem tekkis Nazarbajevil lahkheli toonase Kasahstani Kommunistliku Partei peasekretäri Dinmuhamed Kunajeviga, kes sõitis Moskvasse, et nõuda Nazarbajevi tagandamist. Juhtus hoopis, et Kunajev vahetati välja Gennadi Kolbiniga.
Vene rehvusest Kolbin ei olnud Kasahstanis kuigi populaarne ning 1989. aasta 22. juunil sai Nazarbajevist liiduriigi esimene mees.
1990. aasta 24. aprillil nimetas Nõukogude Liidu ülemkogu Nazarbajevi Kasahstani presidendiks.
Esimene ja ainus riigipea
1991. aasta 1. aprillil valiti Nazarbajev Kasahstani Vabariigi esimeseks presidendiks. Valimistel oli üles antud ainult üks kandidaat, kes kogus 91,5 protsenti häältest. Seni ei ole Kasahstan suutnud pidada valimisi rahvusvahelistele standarditele vastavalt.
2007. aastal kiitis Kasahstani parlament heaks põhiseadusmuudatuse, millega Nazarbajev võis teenida presidendina määramatul hulgal viie aasta pikkuseid ametiaegasid. Seadus kehtib aga ainult Nazarbajevile, kõik tulevased riigipead peavad siiski piirduma kahe järjestikuse ametiajaga.
Kummalised uuendused
Nazarbajevi eestvedamisel koliti riigi pealinn 1997. aastal Almatõst Astanasse, millega paljud elanikud rahul ei ole – oluliselt kaugemal põhja pool asuv Astana on võrreldes Almatõga külm ja tuuline.
2014. aastal tegi Nazarbajev ettepaneku muuta riigi nimi Kazakh Jeliks ehk Kasahhide riigiks. Presidendi sõnul oleks nii lihtsam meelitada välisinvestoreid, kes hoiavad halva mainega «-stanidest» eemale. Nazarbajev tõi välja, et Mongoolia tõmbab rohkem välisinvesteeringuid kui Kasahastan, sest selle lõpus ei ole «-stani».
Nazarbajev ei pääsenud ameti ajal korruptsioonikahtlustest. 1999. aastal avastasid Šveitsi pangaametnikud ilmselt Nazarbajevile kuuluvalt kontolt 8,5 miljardit dollarit, mis oleks pidanud minema riigi kassasse.
Kui ajaleht Respublika kirjutas 2002. aastal, et Nazarbajev oli eelmise kümnendi jooksul Šveitsi pankadesse kõrvale pannud miljard dollarit riigi naftatuludest, ilmus ajalehe toimetuse ukse ette ilma peata koera laip hoiatusega «Järgmist korda ei tule». Koera pea leiti ajakirjanik Irina Petrušova ukse eest.
Kasahstani parlament kiitis heaks kaks eelnõu, mis andsid presidendile legaalse puutumatuse ning sisuliselt liikusid rahapesu seadustamise suunas.
Ka inimõigustega pole Kasahstanis hea lood. Human Rights Watchi sõnul on seal raskelt piiratud nii sõna- ja kogunemisvabadus, samuti pole kiita usuvabadus. Lisaks on vanglates piinamine laialt levinud.
2012. aastal avalikustas Nazarbajev ambitsioonika strateegia Kasahstan 2050, mis peaks viima Kasahstani maailma 30 kõige kõrgemalt arenenud riigi hulka.
Nazarbajev panustas haridusse, keskkonnakaitsese ja digitaalsesse arengusse.
Rahvusvahelistest suhetest
2018. aastal keelas Nazarbajev parlamendis ja kabinetikohtumistel vene keeles rääkimise. Selle taga oli Nazarbajevi vastureaktsioon Venemaa presidendi Vladimir Putini remarkidele Kasahstani ajaloolisest kuulumisest Venemaale.
USA president Donald Trump ülistas 2016. aasta novembris peetud telefonikõnes Nazarbajevit, nimetades Kasahstani saavutusi tema presidenduuri ajal tõeliseks imeks.
Reformide ja riigi arengu eest on Nazarbajevit tunnustanud ka Euraasia ühingu aseesimees Daniel Witt.
2013. aasta septembris esines USA räppar Kanye West Nazarbajevi lapselapse pulmas. Väidetavalt sai West esinemise eest 3 miljonit dollarit. Inimõiguslased on räppari teo hukka mõistnud.