Venemaa hakkab uurima Ukraina poolt Krimmile tekitatud kahju (4)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline üldsus pole tunnustanud Krimmi Venemaa osana.
Rahvusvaheline üldsus pole tunnustanud Krimmi Venemaa osana. Foto: Sergei Malgavko / Sergei Malgavko/TASS / Scanpix

Vene riigiduumas loodi töörühm, mis peab hindama Krimmile Ukraina koosseisus oldud aja jooksul osaks saanud majanduskahju, ütles duuma esimees Vjatšeslav Volodin. Ukraina välisminister Pavlo Klimkin pidas otsust naeruväärseks.

«Mis puutub Krimmi ja Sevastopoli 23 Ukraina anneksiooniaasta jooksul kantud kahju analüüsi, siis arutame seda täna riigiduuma nõukogus,» ütles Volodin ajalehe Kommersant vahendusel.

Tema sõnul kaasatakse kahju hindamisse majandusinimesed, teadlased, teaduste akadeemia ja isegi piirkondade esindajad. Töörühma hakkab juhtima riigiduuma aseesimees Ivan Melnikov. 

Volodin käis välja mõtte nõuda Ukrainalt valuraha kaotuste eest, mida Krimm selle koosseisu kuuludes kandis, eelmisel nädalal Krimmis. Seal juhtis ta riigiduuma delegatsiooni Krimmi Venemaaga taasliitmise viienda aastapäeva pidustustel.

«Ukraina käitus Krimmiga väga-väga vääritult, rikuti kodanike põhiõigusi: õigust keelele, õigust omakeelsele haridusele, Krimmi ja Sevastopoli majandus hävitati, tegelikult need annekteeriti,» ütles Volodin eelmisel nädalal.

«Sellega seoses, lähtudes kõlanud ettepanekust, andkem enda ja Krimmi riiginõukogu valdkonnakomisjonidele ülesanne uurida seda küsimust, eritleda asja ja rehkendada kokku, kui palju kaotas Krimmi majandus siin pealesurutud Ukraina laastava poliitika tõttu, kui palju kaotas rahvas, milliseid õigusi rikuti, ning võtame teiega kätte ja sunnime meie parlamendistruktuuride ja Euroopa struktuuride kaudu Ukraina korvama selle, mis Krimm on veerand sajandiga kaotanud,» ütles Volodin riigiduuma veebilehe teatel.

Krimmi juht Sergei Aksjonov toetas Volodini algatust.

Ukraina välisminister Pavlo Klimkin naeruvääristas Vene riigiduuma otsust.

«Neil on riigiduumas järjekordne žanrikriis - asusid rehkendama «Ukraina võlga Krimmi anketeerimise 23 aasta eest»: lõid töörühma, hindavad kahjusid, kõik on tõsi,» kirjutas Klimkin sotsiaalmeedias lisades, et mingil põhjusel pole Ukrainal tulnud pähe nõuda valuraha aastatepikkuse Vene okupatsiooni eest. 

1954. aastal anti seni Vene NSFV-sse kuulunud Krimm üle Ukraina NSV-le. NSV Liidu lagunemisel jäi Krimm Ukrainale.

2014. aasta 18. märtsil allkirjastas Putin leppe, mille alusel Moskva väidab, et Ukraina territoorium Krimm sai osaks Venemaast. Vene väed võtsid seal kontrolli üle ja organiseerisid referendumi, mida rahvusvaheline üldsus ei tunnusta.

Krimmi okupeerimine on Euroopa Liidu (EL) välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini sõnul jätkuvalt üks rahvusvahelise julgeoleku teravamaid väljakutseid ja sel on olnud tõsised mõjud rahvusvahelisele õigusele, mis kaitseb kõikide riikide ühtsust ja suveräänsust ning territoriaalset terviklikkust.

Mogherini kinnitas ELi kindlameelset otsust seista Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles