/nginx/o/2019/03/20/11881010t1hc0bc.jpg)
Suurbritannia esitas täna Euroopa Liidule palve lükata riigi lahkumine ühendusest edasi. Euroopa Komisjon hoiatas, et tegemist on riskantse sammuga.
Tusk: ajapikenduseks on vaja Brexiti-leppele Briti parlamendi toetust (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti peaminister Theresa May ütles täna parlamendile, et kirjutas Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Donald Tuskile kirja, milles informeeris teda soovist lükata Brexit edasi 30. juunini.
Samas kinnitas May, et Brexiti pikaajalisemaks edasilükkamiseks ta valmis ei ole.
«Ma ei taha pikka edasilükkamist,» lausus peaminister, hoiatades, et pikem edasilükkamine tähendaks, et Suurbritannia peab korraldama mai lõpus sarnaselt ülejäänud 27 ELi liikmesriigiga Euroopa Parlamendi valimised.
«Mõte, et selle riigi inimestel tuleks kolm aastat pärast ühendusest lahkumise poolt hääletamist paluda valida uusi eurosaadikuid, on ma usun, vastuvõetamatu,» ütles May. «Peaministrina ei ole ma valmis lükkama Brexitit kaugemale 30. juunist.»
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk vastas, et Euroopa Liidu liidrid võivad eelseisval tippkohtumisel heaks kiita Brexiti lühiajalise edasilükkamise juhul, kui Briti parlament kiidab heaks kaks korda tagasilükatud lahkumisleppe.
«Konsultatsioonide valguses, mida ma olen viimastel päevadel pidanud, usun, et lühiajaline ajapikendus on võimalik, kuid selle tingimus on positiivse tulemusega hääletus lahkumisleppe üle Briti alamkojas,» ütles Tusk ajakirjanikele.
Euroopa Komisjon on skeptiline
Euroopa Komisjon hoiatas, et Brexiti edasilükkamine võib tähendada tõsiseid õiguslikke ja poliitilisi riske, mistõttu soovitati Euroopa Liidu ülejäänud 27 liikmesriigil valida kas väiksem viivitus – 23. maini –, või hoopis pikem – vähemalt selle aasta lõpuni.
Kirjas Tuskile kirjeldas May oma kavatsust tuua kaks korda maha hääletatud lahkumislepe uuesti Briti parlamendi alamkoja ette.
«Kui minu algatus läbi läheb, olen kindel, et parlament ratifitseerib leppe konstruktiivsel moel. Aga kindlasti ei jõua me seda enne 29. märtsi lõpule viia,» kirjutas Briti peaminister. «Seetõttu kirjutan Euroopa Ülemkogu teavitamiseks, et Ühendkuningriik taotleb artikkel 50 perioodi pikendamist 30. juunini 2019.»
Saksamaa on kahtleval seisukohal
Saksa kantsleri Angela Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert keeldus aga kommenteerimast, mis on Berliini seisukoht May taotluse osas lükata Brexit edasi juuni lõpuni. Tema sõnul peavad 27 liikmesriiki seda homme algaval kohtumisel ühehäälselt otsustama.
«Esiteks, me tervitame asjaolu, et on selge taotlus Ühendkuningriigilt ja sellel alusel saab EL27 neljapäeval ja reedel reageerida,» ütles Seibert ajakirjanikele.
«Saan teile vaid soovitada, et oodake läbirääkimisi selle küsimuse üle Euroopa Liidu tippkohtumisel,» lausus pressiesindaja vastuseks küsimusele, mida Berliin taotlusest arvab.
Seiberti sõnul teeb Merkel kõik endast oleneva, et jõuda tippkohtumisel konsensuseni.
Saksa välisminister Heiko Maas võttis karmima hoiaku.
«Theresa May kiri ei lahenda ühtegi probleemi, see vaid lükkab lahendust edasi,» ütles Maas. «Me oleme alati öelnud, et kui Ülemkogu peab otsustama Ühendkuningriigi ajapikenduse üle, tahame me teada miks ja mis eesmärgil.»
Briti peaminister soovis sel nädalal oma Brexiti-leppe kolmandat korda hääletusele panna, aga Briti parlamendi alamkoja spiiker John Bercow teatas, et hääletust ei saa korrata, kui leppes ei tehta olulisi muudatusi. Suurbritannia parlament on Brexiti-leppe juba kahel korral tagasi lükanud.
Ühendkuningriik peaks Euroopa Liidust lahkuma 29. märtsil.