ÜRO kohus muutis Bosnia sõjaroimari karistuse eluaegseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bosnia serblaste endine liider Radovan Karadžić.
Bosnia serblaste endine liider Radovan Karadžić. Foto: Peter DeJong / AP / Scanpix

Rahvusvaheline kohus (ICJ) jättis täna jõusse Bosnia serblaste endisele liidrile Radovan Karadžićile määratud süüdimõistva otsuse genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes, kuid otsustas muuta talle määratud karistuse eluaegseks vangistuseks.  

Peakohtunik Vagn Joensen ütles, et apellatsioonikohtunike kogu Haagis määras Karadžićile eluaegse vanglakaristuse. Karadžići oli kaevanud edasi kolme aasta eest tehtud kohtuotsuse, millega ta mõisteti süüdi mitmes kuriteos, muu hulgas 1995. aasta Srebrenica massimõrvas.

Esialgset kohtuprotsessi juhtinud kohtunikud alahindasid äärmusliku vastutust, mis lasub Karadžićil tõsiseimate kuritegude eest konfliktiperioodil, mis on märkimisväärsed oma ulatuse ja süstemaatilise jõhkruse poolest, ütles peakohtunik Joensen.

Apellatsioonikohtunikud tõrjusid järjepidevalt Karadžići väidet, et ta ei olnud teadlik Bosnia serblaste vägede käsust mõrvata Srebrenica moslemitest mehed ja poisid ning rünnata tsiviilelanikke Sarajevos.

Kohtunikud lükkasid tagasi ka Karadžići väite, et ta ei olnud teadlik, et tema koostatud ja allkirjastatud sõjalise direktiiviga Srebrenica kohta anti Bosnia serblaste vägedele käsk luua elanike jaoks ellujäämislootuseta väljakannatamatu olukord.

Bosnia serblaste endine liider võttis kohtuotsuse vastu liikumatult ja sünge näoilmega. 

73-aastane Karadžić mõisteti 2016. aastal süüdi genotsiidis ja sõjakuritegudes ning teda karistati 40-aastase vangistusega. Karadžić vaidlustas otsuse. 

Karadžići karistuse karmistamist olid taotlenud prokurörid ja nõudnud ohvrite sugulased. 

Karadžić oli üks kõige mõjukamatest Bosnia serblaste figuuridest, kes kogus kurikuulsust rolli eest 1995. aasta Srebrenica massimõrvas.

2016. aastal mõisteti Karadžić süüdi kümnes süüdistuspunktis, mille seas oli Bosnia pealinna Sarajevo pea nelja-aastase piiramise korraldamise abistamine. Linnas sai snaipri- ja mürsutules surma üle 10 000 inimese, ütlesid prokurörid

2008. aasta juulis Belgradis tabatud Karadžić on veetnud vahi all viimased 11 aastat. 

Bosnia sõja ajal pandi toime rängimaid metsikusi Euroopa pinnal pärast Teist maailmasõda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles