Soome kaitsepolitsei muretseb Hiina ja Vene luurajate pärast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome kaitsepolitsei (Supo) täna avaldatud aastaraamatus tõdeti, et Vene ja Hiina luureteenistused on Soomest huvitatud.
Soome kaitsepolitsei (Supo) täna avaldatud aastaraamatus tõdeti, et Vene ja Hiina luureteenistused on Soomest huvitatud. Foto: twitter

Vene ja Hiina luureteenistused on Soomest huvitatud ja eriti pakub neile huvi Soome positsioon Euroopa Liidu sanktsioonide poliitikas ja diskussioonides NATO üle, seisab kaitsepolitsei Supo täna avaldatud aastaraamatus.

Välisriikide luureteenistused tunnevad Soome vastu jätkuvalt huvi, ütles Supo. Aastaraamatus tõdetakse, et Soome suuruse kohta tegutseb riigis märkimisväärne hulk välisriikide luureteenistuste töötajaid. Eriti on Soomest huvitatud Venemaa ja Hiina.

Välisriikide luureasutuste eesmärk on Soome poliitikat ette näha ja seeläbi riigi otsuseid mõjutada, leidis Supo. 

Viimastel aastatel on pööratud tähelepanu eeskätt diskusioonidele NATO üle, välis- ja kaitsepoliitika suundadele, Soome positsioonile ELi sanktsioonide poliitikas ja Läänemere piirkonna julgeolekuolukorrale.

«Lisaks avastas kaitsepolitsei eelmisel aastal, et välismaa luureteenistusi huvitab ka Soome tegevus Arktika nõukogu eesistujana, koostatavad luurevaldkonna seadused ning Soome osavõtt rahvusvahelisest kaitsekoostööst,» teatas Supo. 

Möödunud aastal jõudis Suponi andmeid mitme küberluurejuhtumi kohta, mille taga arvatakse olevat võõrriik. Sihtmärgiks olid Soome riik, ettevõtted ja inimesed.

Supo teatel püüavad välisriikide luureteenistused saada endale appi inimesi, kes suudaksid mõjutada poliitiliste otsuste tegemist ja üldist arvamust.

Terrorismioht püsis eelmisel aastal neljapunktise skaala teisel astmel ega kerkinud. Suurimat terrorismiohtu kätkesid endas väiksed rühmad ja üksikisikud, kelle seisukohti kujundavad islamiäärmuslik propaganda või terrorirühmituste üleskutsed.

«Neil isikutel on tõenäoliselt kas otseseid või vahendatud kontakte islamiäärmuslike võrgustike või organisatsioonidega,» öeldakse aastaraamatus.

Terroritõrje eesmärgil peetakse silmas umbes 370 inimest, kellest suurem osa on Supo andmetel osalenud relvakonfliktides, ilmutanud soovi võtta osa relvavõitlusest või saanud terroriväljaõpet.

«Soomest pärit võõrvõitlejad on tõusnud eriti ISISe silmapistvatele positsioonidele ja neil on organisatsioonis lai suhtlusvõrgustik,» seisab aastaraamatus. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles