Swedbanki rahapesukahtluse audit sai aktsionäridelt ja ministrilt karmi kriitikat
22. märts 2019, 17:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi finantsturgude minister ning Swedbanki suuremad aktsionärid pole panga tellitud välisauditiga rahul. Nende sõnul ei piisa lahjast raportist, et taastada usku Swedbanki.
Swedbank avalikustas täna tugevalt tsenseeritud rahapesukahtluse välisauditi, milles uuriti 50 klienti, kelle osas esitas Rootsi ringhääling SVT kahtluse. Auditi koostaja oli Forensic Risk Alliance (FRA), kes oli Swedbanki teine valik peale seda, kui loobuti Ernst&Youngi auditeerimisteenusest.
Värskelt valminud auditist selgus, et FRA leidis vasteid ringhäälingu esitatud kahtlaste klientide ja Swedbanki Rootsi ja Baltikumi üksuste kliendibaaside vahel. «Kõik SVT poolt nimetatud kontod suleti nii Rootsis kui Baltikumis 10. juuliks 2018, kuid pole selge, kas need suleti panga initsiatiivil või kliendi enda poolt,» seisab raporti kokkuvõttes. Viimati avati rahapesukahtlusega konto 15. mail 2017. Ning viimane tehing tehti 2017. aasta mai viimasel päeval.
Rootsi finantsturgude minister Per Bolund ütles SVT-le, et Swedbanki tellitud audit pole piisav. «Sellest auditist ei piisa, et meil tekiks tunne, et oleme saanud vastused kõigile küsimustele. Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonid hakkavad nüüd uurima, mis läks Swedbanki Eesti ärides valesti. Meil on vaja rohkem informatsiooni, et edasi minna,» ütles ta.
Küsimusele, kuidas on tema hinnangul käitunud Swedbanki juht Brigitte Bonnesen, ütles Bolund, et liiga enesekindlalt. «Ma arvan, et ta oleks pidanud palju selgemalt tunnitama, et pangas oli protsesse, mis ei töötanud piisavalt hästi ning ettevõte ei panustanud piisavalt rahapesu tõkestamisse. Ma arvan, et nad olid liialt sõnakad ja enesekindlad oma kommunikatsioonis,» ütles Bolund. Minister lisas, et ehk oleks olnud parem olla veidi alandlikum Swedbanki situatsioonis.
Samuti ei olnud auditiga rahul Swedbanki suurimad aktsionärid. AMF Pension, kes on Swedbanki suuruselt viies aktsionär, omades 4,8-protsendilist osalust, teatas, et nad ootasid rohkemat ning kindluse taastamiseks on vaja rohkem informatsiooni.
5-protsendilise osalusega Alecta teatas, et nad tahavad saada rohkem selgust ja rohkem kaalutlemist, et taastada oma usaldust Swedbanki. «Esitatud raport ja toodud soovitused edaspidiseks ei vastanud meie ootsutele,» teatas ettevõte.
Raportit kritiseeris ka Hermitage Capital Managementi juht Bill Browder, kes on saatnud Swedbanki osas ka kuriteoteate. «See raport ei anna meile mingit selgust selles osas, kui suur rahapesu probleem oli, kes sellest Swedbankis teadsid, millal nad sellest teadsid ja mida probleemi osas ette võtsid. Auditis uuriti ainult 50 klienti, mida Rootsi ringhääling oli tuvastanud, kui tegelikkuses tuleks analüüsida tuhandeid kontosid ja miljoneid tehinguid,» ütles Browder teates.
Swedbanki nõukogu teatas pressiteates, et ettevõtte juht jätkab ametis «Peale auditi ülevaatamist kinnitas Swedbanki nõukogu, et nad on endiselt kindlad tegevjuhi Brigitte Bonneseni võimekuses juhtida panga tööd ning võidelda rahapesu vastu. Swedbank võtab rahapesu tõkestamise kohustust väga tõsiselt ning keskendub sellele, et parandada oma võimekust kuritegevuse vastu võitlemisel. Nõukogu on teinud otsuse kasutada kõiki võimalikke vahendeid, et jätkata seda tähtsat tööd. Seega on nõukogu otsustanud uurida juhtumit täpsemalt koostöös vajaminevate ametitega,» ütles nõukogu esimees Lars Idermark.
Bonnesen ütles, et Swedbank on pühendunud kõrgetele eetilistele standarditele ja ettevõte tunnistab finantskuritegude riski ulatust ühiskonnas. Ta lisas, et pank panustab tehnoloogia arendamisse ja protsesside tõhustamisse, et igapäevased riskid saaksid maandatud. «Ma olen samuti otsustanud luua spetsialiseeritud finantskuritegude osakonna, et luua järjepidev fookus finantskuritegudega võitlemise vastu, sest ka kuriteod arenevad ajas aina edasi,» ütles ta.
SVT andmeil toimusid rahapesukahtlusega ülekanded aastatel 2007–2015. Umbes 50 kliendi seas on riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus, kuid mis tegid miljonitesse ulatunud ülekandeid.