Justiitsminister erakondade rahaasjades probleemi ei näe

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michali kinnitusel kehtivad Eestis erakondadele piisavalt karmid piirangud ning probleem pole mitte niivõrd parteides kui ebaausates inimestes.

Eesti erakondade rahastamise ja kampaaniakulude suuremale läbipaistvusele aitaks Michali sõnul kaasa kõige enam see, et valija teeks vahet neil, kes suudavad oma asju ise korras hoida, ja neil, kes ei suuda. «Ma julgen arvata, et Eestis on üks–kaks erakonda, kelle rahaasjad on nii korras, et pärast kampaaniat kaua võlgu ei olda. Ja maksud on makstud ning erakonda ei koorma tohutu laenude koorem. Kui valija seda väärtusena hindama hakkaks, oleks see kõige võimsam vahend,» ütles justiitsminister Kristen Michal.

Muud piirangud erakondadele on Michali hinnangul üsna ranged, nagu tulude avalikustamine, majandustegevuse auditeerimine ja muud kohustused. «Pealegi on ilmselt siililegi selge, et Eestis pole probleem erakondade rahaasjades, mida saab kontrollida, vaid neis konkreetsetes inimestes, kes kasutavad oma töökohta ära endale kasu saamiseks. Ja see on juba tänagi kriminaalne ja selle karmistamine ilmselt suurt efekti enam ei anna,» leidis Michal.

Eile heitis Korruptsioonivaba Eesti poliitikutele ette, et neil puudub soov tegelda võimuesindajate endi korruptsiooniga ning tõi selle näitena, et erakondade järelevalvekomisjonile ei antud suuremaid volitusi, kui pelgalt esitatud aruannete läbivaatamine ja matemaatilise õigsuse hindamine.

Justiitsminister Kristen Michal sellega ei nõustu, vaid kinnitas, et tänane erakondade rahastamise komisjon Ardo Ojasalu juhtimisel on väga järjekindlalt tegemas seda, mida neilt oodatakse – mitte meedia-show'd, vaid kontrolltegevust. «Lisaks jääb mul mulje, et nende hoiak on ka ettevaatav – kui näevad probleemi, siis püüavad ka selle ennetusse panustada,» sõnas Michal.

Minister tuletas meelde, et erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmise eelnõu sai alguse GRECO (Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus – toim) soovitustest Eestile. «Kui GRECO soovitus oli laiendada riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni pädevust ning komisjoni teenindavat personali, siis Eesti läks kaugemale ning moodustas eraldiseisva ja sõltumatu komisjoni,» rõhutas Michal.

Minister lisas, et uuele komisjonile anti suuremad volitused, kui seda oli riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonil, sest parlamendi komisjon ei oleks saanud haldussunnivahendeid kasutada, kuna tegemist ei ole haldusorganiga.

«Uuele komisjonile on antud õigus määrata haldussunnivahendeid - teha ettekirjutusi, määrata sunniraha ning viivist. Kui komisjon avastab rikkumise, mis kuulub politsei töövaldkonda, kogub ta selle kohta infot ning edastab materjalid politseile,» tõi ta näiteid. Michal sõnas, et ehkki uus komisjon alles alustas tööd, on see teinud juba mitmeid ettekirjutusi järelevalve raames, mis näitab, et komisjon on ladusalt tööle hakanud.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles