USA väejuhatuse ülem: ISISe oht ei kao kuhugi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/23/11888732t1hcd35.jpg)
Äärmusrühmituse ISIS viimase kantsi langemisega on jõudnud Pentagoni jaoks kätte ajalooline hetk aastaid kestnud võitluses džihadistidega, kuid kaitseametnikud hoiatavad, et võit ei ole sugugi lõplik.
Sõjalisest vaatepunktist võib USA tunnistada edukaks strateegia, mis seisnes võitluses kohalike vägede abil. ISISe-vastase sõja põhiraskust kandsid Süürias kurdi väed ja Iraagis kohalikud julgeolekujõud.
Islamiriigil on aga veel mitmes riigis tuhandeid võituses karastunud džihadiste, mistõttu on küsitav, kas territooriumi kaotust saab võrdsustada sõja lõpliku kaotusega ja kas USA presidendi Donald Trumpi otsus väed Süüriast välja viia ei ole ehk ennatlik.
«Ma oleksin ettevaatlik määratluse «võit» kasutamisega,» ütles USA erioperatsioonide väejuhatuse ülem kindral Raymond Thomas hiljuti Kongressi liikmetele. Tema sõnul ei ole olukord veel nii kaugel, et ohu saaks välistada.
USA suutlikkus olukorra arengut mõjutada kahaneb oluliselt, kui Pentagon viib Süürias kurdide ja araablaste relvarühmitust Süüria Demokraatlikud Jõud (SDJ) toetanud 2000 sõjaväelasest enamiku koju ja jätab kohale vaid 200.
Trump kuulutas võitu ISISe üle juba detsembris vägede väljaviimisest teatades.
West Pointi nüüdissõdade instituudi teadlane John Spencer hoiatab, et nii lihtne see ei ole.
«ISIS on terroriorganisatsioon, neil pole vaja teha muud kui relvad maha panna ja elanikkonda sulanduda, ja nii nad pääsevadki,» ütles Spencer. «Nad ei ole kadunud, nad ei kao kuhugi.»
Edukas strateegia
USA missioon Süürias algas 2014. aasta lõpus president Barack Obama ajal, kui ISISe võitlejad olid vallutanud Iraagis ja Süürias Suubriannia suuruse ala.
USA moodustas rohkem kui 70 riigi koalitsiooni, mitu selle liiget hakkas juba 2014. aastal ISISe positsioone pommitama. Aastate jooksul tehti Süürias ja Iraagis 34 000 õhurünnakut.
Suure väekontingendi kohalesaatmise asemel kombineeris koalitsioon õhurünnakuid kohalike võitlejate väljaõppe ja nõustamisega. Otsus tulenes osalt Iraagi sõjast, kus sai surma 4400 USA sõdurit.
Strateegia hakkas kõige kiiremini tulemusi näitama Iraagis, kus riigi enda sõjavägi oli ISISe pealetungi ees peaaegu lagunenud. Koalitsiooni toel hakati džihadiste ühest linnast teise järel välja tõrjuma, kuni 2017. aastal võeti tagasi nende kants Mosul.
Trump jätkas ametisse tulles laias laastus Obama strateegiat.
«Üldiselt oli USA strateegia Islamiriigi taganema sundmises edukas,» ütles Brookingsi instituudi Lähis-Ida poliitika keskuse teadlane Daniel Byman.
Süürias ei lahendanud see aga kohaliku valitsemise probleemi, millest põhjustatud kodusõda ISISel edukalt tegutseda võimaldas.
«Seetõttu on Islamiriik endiselt aktiivne mässuna - sadu tapmisi ainuüksi sel kuul,» ütles Byman.
Ennatlik lahkumine
USA toel võidelnud kohalikes vägedes langenute arv on tohutu, surma on saanud tuhanded Süüria ja Iraagi võitlejad.
Trumpi otsus väed välja viia jätab nende kurdidest liitlased Süürias lageda taeva alla. Neid ähvardab naaberriik Türgi, kes peab kurdi võitlejaid terroristideks ega lepi nende autonoomiaga Süürias.
USA keskväejuhatuse ülem kindral Joseph Votel hoiatab, et sõjavägi ei tohi ISISt silmist lasta, muidu kaob raskesti saavutatud võit käest.
Kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan on püüdnud veenda koalitsiooni teisi riike USA lahkumise järel kohale jääma, kuid Prantsusmaa näiteks on selle välistanud.