Süüria kurdiväed: ISISe vastases võitluses algab uus etapp
Täiendatud 16.30

Süüria Demokraatlike Jõudude võitleja võidužesti tegemas.

FOTO: Delil Souleiman / AFP / Scanpix

Äärmusrühmituse Islamiriik territoriaalse purustamisega algab džihadistide vastases võitluses uus etapp, mis võtab sihikule nende uinuvad rakukesed, ütles Süüria kurdivägede komandör täna.

«Me teatan maailma avalikkusele uue etapi algusest võitluses terroristide vastu,» ütles Süüria Demokraatlike Jõudude (SDJ) komandör Mazloum Kobane.

Kobane toonitas ISISe viimase Süüria kantsi langemisele pühendatud tseremoonial, et USA-juhitava koalitsiooni abi peab jätkuma.

Ta lisas, et nüüd tuleb keskenduda ISISe uinuvate rakukeste hävitamisele, sest need on suur oht regioonile ja kogu maailmale.

Kobani kõnet pidamas.

FOTO: RODI SAID / REUTERS / SCANPIX

Kurdid kardavad, et USA juhitavate koalitsioonivägede lahkumisega satub ohtu kurdide positsioon Süürias. Autonoomse kurdi piirkonna kõrgeim sõjaline juht Kobani kutsus täna Süüria valitsust valima edasistes suhetes dialoogi tee.

Türgi ja Süüria vahel

Kurdid on kaheksa aastat kestnud Süüria kodusõjast suuresti eemale jäänud ja ehitanud samal ajal üles oma institutsioone kolmandikus riigist, mis on nende kontrolli all.

USA vägede lahkumine jätab kurdid aga naaberriigi Türgi meelevalda ja nad peavad otsima kaitset Damaskuselt, mis võib anda hoobi nende unistustele omavalitsusest.

«Kurdid on jäänud Süüria alasi ja Türgi haamri vahele,» ütles Lyoni ülikooli Süüria-ekspert Fabrice Balanche.

Kurdi võitlejad on olnud alates 2014. aasta lõpust IS-i vastase võitluse eesliinil, kuid Türgi peab neid terroristideks. 

USA vägede kohalolek SDF-i aladel kaitses kurde Türgi rünnakute eest.  USA president Donald Trump teatas aga detsembris oma liitlaste ehmatuseks, et ameerika sõdurid viiakse koju, sest võit IS-i üle on käes.

«Kurde ootab ees määramatu tulevik. Kõige suurem oht ähvardab Türgist,» ütles analüütik Mutlu Çiviroğlu.

Pärast vägede väljaviimise teadet püüdis Trump pingeid leevendada jutuga 30-kilomeetrisest turvatsoonist Süüria piiril.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on teatanud, et nemad loovad ise julgeolekutsooni, kui ameeriklastel sellega liiga kaua aega läheb.

Kurdid ei taha Türgi tsooni, sest muu hulgas jääksid sellesse nende suuremad linnad. Nad nõuavad piirile rahvusvahelisi vaatlejaid.

Türgi ja tema Süüria mässulistest toetajad on teinud Süüriasse kaks sissetungi, viimati võeti möödunud aastal kurdidelt ära Afrini enklaav Kirde-Süürias.

Çiviroğlu sõnul on Türgil pealetungiks Süürias vaja ilmselt lisaks USA nõusolekule ka Venemaa kui Damaskuse režiimi tähtsaima toetaja oma.

«Venemaa positsioon kujuneb väga tähtsaks, sest Venemaal on Türgi üle suur võim,» ütles ta.

Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiim kontrollib tänu Vene sõjaväe toetusele alates 2015. aastast nüüdseks kahte kolmandikku riigist ja näib olevat otsustanud naasta ka naftarikkasse Kirde-Süüriasse.

Aastakümneid marginaliseeritud kurdid on rajanud Kirde-Süürias oma poliitilise süsteemi. Nad korraldavad valimisi, koguvad makse ja peavad ülal kurdikeelseid koole.

Välisliidrid tunnustavad

Briti peaminister Theresa May ütles täna, et äärmusrühmituse ISIS viimase kantsi langemine Süürias tähistab ajaloolist verstaposti. Ta avaldas tunnustust ka Briti üksustele ja koalitsioonipartneritele.

«Viimase ISISe käes olnud territooriumi vabastamine on ajalooline verstapost, mis poleks olnud võimalik ilma panustamise, professionaalsuse ja mehisuseta,» ütles May avalduses.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron lausus täna, et ISISe viimase Süüria kantsi langemine kõrvaldab Prantsusmaad ähvardavate potentsiaalsete terrorirünnakute ohu allika, kuid hoiatas, et oht ei ole lõplikult kadunud ning võitlus terrorirühmitustega peab jätkuma.

Tagasi üles