Alvar Tipp: võitlus tasuta lasteaia eest algas Tartus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu 1918. aastal kleebiti Eesti iseseisvusmanifest esimesena üles Pärnu linnas, oli sada aastat hiljem Tartu esimene koht, kus inimesed otsustasid, et aasta-aastalt kasvav lasteaia kohatasu on ületanud mõistliku taseme ja sellele tuleb seada piir.
Kahjuks on Tartu linnas võimul olevate Reformierakonna ja Keskerakonna jaoks lapsevanemad piltlikult öeldes samasuguses staatuses nagu lüpsilauda loomad, kellelt tuleb võimalikult palju välja pigistada.
Vabaerakonna liikmed, kes kohalikel valimistel ühinesid valimisliiduga Tartu Heaks, on teinud valimisliidu nimekirjas valituks osutunud inimestega korduvalt linnavolikogule pöördumisi, et siduda lasteaia kohatasu miinimumpalgast lahti, kuid paraku pole volikogul siiani olnud selleks piisavalt poliitilist tahet.
On tunne, et valijaid on vaja poliitikutele vaid enne valimisi, kui võib nendega kohtuda ja muresid kuulata, kuid pärast valimisi pole inimesed enam olulised. Ning neid sõnu kinnitavad hetkel koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade sõnavõtud.
Seega, isegi kui Tallinna lasteaedade kohatasu tõusis 15 eurot ja on sellest aastast pea sama suur kui Tartus, hoiab tallinlane toiduraha pealt kokku 30 eurot kuus.
Siiamaani pole kuulnud võimuliitu punuvate poliitikute sõnavõttudes, et vähemalt uuest õppeaastat ehk 2019. aasta septembrist on Eestis kõikidel lastel lasteaias käimine tasuta. Valimiste eel lubadusi ometi anti.
Miks me ei saa uskuda suuri parteisid, tahaks seepeale küsida. Ehkki seadusega on lubatud lasteaiatasu isegi 20 protsenti miinimumpalgast, on Tartu linnabossid näiliselt justkui armulikud, et on hoidnud seda määra 15 protsendi peal, mis paljudele lapsevanematele on ikkagi suur summa. Trikk on aga selles, et maksimumtasu küsides ei saaks Reformierakond ega Keskerakond väita, et nad hoolivad lastega peredest ja Eesti tulevikust.
Isikliku näitena saan tuua kohatasu ja toitlustuskulud, mis kaasnevad nelja lapse lasteaias käimisega Tartus. Alates 2011. aastast on meie pere tasunud kokku natuke üle 11 000 euro. Ning kui arvestada praegust kohatasu suurust ning toidupäeva maksumust, siis aastaks 2023, mil pesamuna lõpetab lasteaia, olen tasunud laste lasteaias käimise eest 17 000 eurot. Peenrahaga just tegu ei ole.
Korduvalt on Tartu linnapea välja vabandanud kallist kohatasu väitega, et Tartu lapsed saavad lasteaias korralikku komplektset teenust ning lisateenuseid saab lapsevanem lasteaiast lahkumata, siis sellel teemal on Tartus jällegi negatiivseid arenguid. Kohatasu tõuseb aasta-aastalt, aga teenus ei parane. Miks küll nii?
Kuna Tartus võimul olevad erakonnad ei ole isegi kaalunud kohatasu tõstmise tühistamist või tasu alandamist näiteks 65 euro peale kuus, nagu on korduvalt eelnõudes pakutud, ei jäänud Vabaerakonnal enam muud üle, kui minna oma ideega riigikokku.
Siiamaani pole kuulnud võimuliitu punuvate poliitikute sõnavõttudes, et vähemalt uuest õppeaastat ehk 2019. aasta septembrist on Eestis kõikidel lastel lasteaias käimine tasuta. Valimiste eel lubadusi ometi anti.
2018. aasta lõpus esitas Vabaerakond riigikogule eelnõu, mille põhiidee oli kaotada lasteaedades kohatasu. Kultuurikomisjon eesotsas Aadu Mustaga (kes on ka Tartu volikogu esimees) ei pooldanud selle eelnõu menetlemist ning teisele lugemisele saatmist. Dokumentides on must valgel kirjas, kuidas praegu valimiste eel tasuta lasteaeda lubavad võimuerakonnad ise seda tegelikult ei luba. Kas see pole kummaline?
Õnneks läks riigikogu saalis toimunud hääletusel teisiti ning ettepanek eelnõu mitte toetada siiski läbi ei läinud. Mis saab sellest algatusest edasi, on raske öelda, aga selge on, et hoiame sellel silma peal ega luba seda lapsevanematele vajalikku eelnõu niisama sahtlisse vedelema jätta.
On väide, et Eesti lastevanemate liit ei toetavat lasteaia kohatasu kaotamist. Nimelt, kui lugeda veel dokumente, siis 2019. aasta alguses paluvad teisele lugemisele suunatud eelnõu mitte toetada ka Eesti eralasteaedade liit, Eesti lapsehoidjate kutseliit, Eesti lastevanemate liit ning ka Eesti kristlike erakoolide liit. Kõikidest teistest liitudest saan ma aru, miks nad tasuta lasteaeda ei soovi. Aga miks ei soovi seda Eesti lastevanemate liit, sellest ma küll aru ei saa.
Selle aasta alguses tuli uudis, et ka Tallinn tõstis lasteaia kohatasu 72 euro peale, kuid samas kompenseerib toiduraha kaks eurot päeva kohta. Seega, isegi kui Tallinna lasteaedade kohatasu tõusis 15 eurot ja on sellest aastast pea sama suur kui Tartus, hoiab tallinlane toiduraha pealt kokku 30 eurot kuus. Seda kõikide laste puhul, samal ajal kui Tartus paljukiidetud mitmelapselise perekonna soodustus laieneb vaid kohatasule, mitte toidule. Seega maksab Tartu lapsevanem lasteaia eest igakuiselt tallinlasest 33 eurot rohkem.
Vabaerakond on pikemat aega võidelnud Eesti laste eest ning teinud seda avalikult, kuid kahjuks opositsioonis olles oli selleks väga vähe võimalusi. Aga me ei jäta jonni. See, kes väidab, et Vabaerakond ei teinud midagi, võiks natuke teemasse süveneda – ja siis avaneks hoopis teine pilt.
Meie jätkame võitlust tasuta lasteaiakohtade eest igal juhul!
Kuidas on kohatasu Tartus suurenenud
- 1994 15 krooni sõimes, 22 krooni aiarühmas
- 1997 50 krooni, 6% alampalgast
- 1998 80 krooni, 7,3% alampalgast
- 2001 150 krooni, 9,4% alampalgast
- 2002 190 krooni, 9,4% alampalgast
- 2006 240 krooni, 8% alampalgast
- 2007 290 krooni, 8% alampalgast
- 2008 350 krooni, 8% alampalgast
- 2011 22,24 eurot, 8% alampalgast
- 2012 31,90 eurot, 11% alampalgast
- 2013 35,20 eurot, 11% alampalgast
- 2014 39,05 eurot, 11% alampalgast
- 2014 septembrist 53,25 eurot, 15% alampalgast
- 2015 58,50 eurot, 15% alampalgast
- 2016 64,50 eurot, 15% alampalgast
- 2017 64,50 eurot, 15% eelneva aasta alampalgast
- 2018 70,50 eurot, 15% eelneva aasta alampalgast
- 2019 75 eurot, 15% eelneva aasta alampalgast