Kalle Muuli: Uus valitsus – hirmud ja riskid

Kui praegused koalitsioonikonsultatsioonid peaksid päädima võimuleppega, siis uus valitsus järske pöördeid tegema ei hakka. Foto: Sander Ilvest

Kunagi oli kombeks anda uuele valitsusele 100 kriitikavaba päeva. See tava sai alguse USAs suure majanduskriisi ajal, kui 1933. aastal ametisse astunud president Franklin Delano Roosevelt palus opositsioonipoliitikutelt ja ajakirjanduselt 100 päeva töörahu.

Tänapäeval, tõejärgsel väärinfoajastul ei anta enam kellelegi aega ­atra seada. Turmtuli uue valitsusliidu pihta algas veel enne, kui läbirääkimised selle moodustamiseks õieti alanudki olid. Kuna valitsuslepet ja valitsust veel pole, tehakse ennustusi, kui hirmus see olla võiks, ja kritiseeritakse enda ettekujutust.

Vähemalt korra oleme kõike seda juba näinud, küll natuke vähem hüsteerilises vormis. See juhtus 2016. aasta novembris, kui Keskerakonna esimees Jüri Ratas alustas Isamaa ja sotsidega läbirääkimisi oma esimese valitsuse moodustamiseks. Võimust ilma jäänud Reformierakond hirmutas siis rahvast sellega, et võimule tuleb Kremli-meelne valitsus, Eesti pöörab Euroopa Liidule selja ja veereb taas Venemaa rüppe. Võimu nimel ei kohkutud tagasi isegi oma riigi laimamisest välismeedias.