Energianõudluse kasv viis kasvuhoonegaaside emissiooni rekordkõrgele (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taastuvenergia üha laiemast kasutusest mullu ei piisanud, et pidada sammu globaalse energianõudluse 2,3 protsendise kasvuga, mis tõi kaasa rekordkõrge kasvuhoonegaaside emissiooni, teatas teisipäeval Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).
Fossiilkütuste arvele tuli emissiooni suurenemisest teist aasta järjest ligi 70 protsenti. Energiatarbimise kasvust 45 protsenti langes seejuures 45 protsenti maagaasile, ilmnes agentuuri globaalse energia & CO2 staatuse raportist.
Päikese- ja tuuleenergia tootmise märgatav kasv (päikeseenergia 31 protsenti) ei olnud küllalt kiire, et rahuldada üha suuremat energiavajadust, mille tõttu hoogustus ka kivisöe kasutamine.
"Me täheldasime 2018. aastal globaalse energianõudluse harukordset kasvu, mis oli selle kümendi kiireim," ütles IEA tegevdirektor Fatih Birol.
"Kuid hoolimata taastuvenergeetika hoogsast arengust, on üleilme emissioon endiselt kasvamas, näidates taas vajadust tegutseda kiiremini kõigil rinnetel, et kliimamuutustele vastu seista," lisas ta.
Energiaga seotud süsihappegaasi emissioon kasvas mullu 2017. aastaga võrreldes 1,7 protsenti rekordilise 33 miljardi tonnini. 2018. aastal kerkis elektri tootmiseks kasutatud kivisöest tingitud CO2 emissioon esmakordselt 10 miljardi tonnini, lisas Birol.
Sellest omakorda valdav osa langes elektrijaamadele, mille vanuseks oli keskmiselt vaid tosin aastat, mis ei moodusta isegi veerandit nende tüüpilisest elueast.
See tõstatab küsimuse, kas nende jätkuv kasutamine on vastavuses Pariisi kliimaleppega, mis kutsub piirama üleilmset soojenemist märgatavalt alla kahe kraadi, soovitavalt 1,5 kraadi Celsiuse järgi.
Praeguse tempoga jätkates on temperatuur soojenemas umbes nelja kraadi võrra.
Söe kasutus kasvas üksnes Aasias, eelkõige Hiinas, Indias, Indoneesias, Vietnamis, Filipiinidel ja Malaisias, ilmnes raportist.
ÜRO oktoobris avaldatud raporti kohaselt võib üleilmse kliimakatastroofi ära hoida üksnes globaalse majanduse ja tarbimisharjumiste täielik muutmine. Süsihappegaasi emissioon peab 2030. aastaks langema 50 protsendi võrra.