Kohvritäis käsitööd räägib loo sünnipäeval Siberisse küüditatud tüdrukust

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tubakakotte tellisid Siberis kohalikud neiud, kes kinkisid neid oma ajateenistusse kutsutud poistele. See tubakakott on jäänud lõpetamata.
 
Tubakakotte tellisid Siberis kohalikud neiud, kes kinkisid neid oma ajateenistusse kutsutud poistele. See tubakakott on jäänud lõpetamata.  Foto: Sille Annuk

Ene Juurik (snd Kartau) oli saanud just seitsmeaastaseks, kui ta koos ema Minna ja endast kaks aastat noorema õe Külliga 1949. aasta 25. märtsi ööl Valgamaal Keeni jaamas küüdivagunisse pandi.

Ees ootas pikk sõit Siberisse, Novosibirskist sadakonna kilomeetri kaugusel asuvasse Sušihha külla Lenini Võidu kolhoosi.

Emast sai kolhoosis lüpsja, kuid peret see töö ära ei toitnud. Et tal oli õnnestunud Eestist kaasa võtta õmblusmasin, hakkas kodumajanduskooli haridusega Minna kohalikele riideid õmblema ning kohe kaasas ta ka tütred, kes tikkisid riietele kaunistusi. Tikkimiseks vajalikke mulineeniite saatsid Siberisse sugulased Eestist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles