Detsembris külastab esimest korda Eestit maailmakuulus Cirque du Soleil ehk Päikesetsirkus.
Cirque du Soleil’s kogevad kõik midagi erilist
2. detsember 2011, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi nime poolest tsirkus, on Cirque du Soleil tegelikult midagi kaugelt enamat – siia on koondatud eri maade tsirkusekunstile omased oskused: inimvõimete piiril liikuv, aina leidlikum ja fantastilisem akrobaatika, žongleerimine, köielkõnd, klounid, aga ka teater ja muusika.
Igale tsirkuse show’le kirjutatakse spetsiaalselt sobiv muusika. Üks Cirque du Soleil’ heliloojaid on Quebecist pärit René Dupéré, kes on muusika kirjutanud nii Eestis mängitavale «Saltimbancole» kui ka teistele populaarsetele etendustele.
Meeskond tuleb kokku
Näiteks etenduse «Alegría» muusika anti välja ka iseseisva albumina ning 1995. aastal Grammy nominendiks tõusnud plaat püsis Billboardi maailmamuusika müügiedetabeli tipus 65 nädalat. Dupéré plaate on praeguseks maailmas müüdud üle kolme miljoni, 1997. aastal kirjutas ta muusika ka Shanghai Hiinale üleandmise tseremooniaks. 2005. aastal nimetas Dupéré alma mater, Lavali ülikool Quebecis, ta oma audoktoriks.
Kuigi Cirque du Soleil’ etendused on väga spetsiifilised, väidab Dupéré, et mingeid nõudmisi talle kui heliloojale pole seatud. «Aga siiski, kaks põhimõtet oli: muusika, mida ma kirjutan, peab elama ka iseseisvalt, etendusest lahus oma elu ning olema kuulatav ka CD-l,» lisas ta. «Ja teiseks, muusika peab olema midagi esile kutsuv, mitte kirjeldav.»
«Näiteks on etenduses üks pentsik stseen, aga muusika eesmärk ei ole seda kirjeldada, sest vaataja teab ju, mida ta näeb,» selgitas Dupéré. «Nii et sinna pole mõtet kirjutada mingit naljamuusikat. Muusika peaks andma etendusele lisadimensiooni, äratama ellu midagi sellist, mida laval toimuv ilma muusikata ei suudaks.»
Küsimusele, kas iga show idee oli eelnevalt valmis, kui tema kui helilooja poole pöörduti, vastas Dupéré: «Iga uut etendust kokku panema hakates tuleb alati kokku kogu meeskond – lavastajad, artistid, koreograafid, valguskunstnikud, kostüümide ja lavakujunduse loojad – ja arutame, mida me seekord tahame publikule näidata. Need on oivalised hetked, erakordselt loomingulised hetked, mil tekivad järjest uued ja paremad mõtted! Selles koostöös koorub välja ka iga show’ peaidee, mis ehitatakse üles üheksa kuuga, see on tavaline ühe etenduse loomise tsükkel.»
Cirque du Soleil’ show’des on alati rohkesti rahvuslikke elemente eri kultuuridest: Aasiast, araabia maadest, Aafrikast. Kui palju kasutab Dupéré oma muusikas nende maade rahvamuusikat?
«Tõepoolest, võib öelda, et suures osas on Cirque du Soleil’ muusika maailmamuusika,» vastas Dupéré. «Aga mitte alati. Näiteks «Saltimbancos» on palju džässi ja rokki, samuti mõjutusi Aafrika muusikast. Etendus algab ja lõpeb aafrikapäraste lauludega. Sõnad kõlavad nagu aafrika dialekt, aga tegelikult on need minu leiutatud.»
Erinevad muljed
«Soovisin, et sõnad oleksid võimalikult ehtsad, ja palusin abi oma aafriklasest sõbralt,» jätkas Dupéré. «Ta kirjutas mulle üles hällilaule ja nende sõnade kõla põhjal tegin mina oma sõnad.
Paar aastat hiljem, kui show oli välja tulnud, helistas mulle üks lingvistikaprofessor, kes tegeles Aafrika keeltega ja tundis huvi, kust Aafrika piirkonnast on mu tekst pärit. Kui ütlesin, et leiutasin selle ise, ei suutnud ta algul kuidagi uskuda.»
Igal Cirque du Soleil’ etendusel on mingi üldine kujund või värving. «Saltimbancos» kajastuv suurlinna teema sai Dupéré sõnul alguse ideest, kuidas ta sõidab autoga New Yorgi ühest otsast teise, aknad alla keeratud, ning salvestab endasse kõiki hääli ja helisid.
Mida öelda Cirque du Soleil’ ja «Saltimbanco» etendusest saateks neile, kes seda esimest korda vaatama lähevad ja sellest veel midagi ei tea? Dupéré mõtles hetke ja ütles: «Cirque du Soleil peaks äratama mingeid uusi, senikogematuid tundeid ja aistinguid. Kui show on lõppenud, ei oskagi sa täpselt kirjeldada, mida sa nägid, aga see on sulle sügavat muljet avaldanud.»
«Mu sõbrad nägid esmakordselt «Alegríat» ja hakkasid muljeid vahetama,» meenutas ta. «Poeg kirjeldas, mida tema nägi, ema vaidles vastu, öeldes, et seal oli hoopis midagi muud. Pereisa arvates oli aga kõik hoopis teisiti. Kõik nägid erinevaid asju. See show äratab uusi tundeid, vapustab, mõjutab ja kõik kogevad midagi erinevat.»
Cirque du Soleil
• Cirque du Soleil’ asutas Kanadas 1984. aastal nüüdne miljonär ja metseen Guy Laliberté, kes tol ajal oli tänavamuusik, kõmpidel kõndija ja tuleneelaja.
• Tänapäeval töötab seal 5000 inimest kogu maailmast, nende hulgas 1300 tsirkuseartisti. Tsirkuseartiste on rohkem kui 50 maalt, nad kõnelevad rohkem kui 25 keeles.
• Alates oma asutamisest 1984. aastal on Cirque du Soleil’ etendusi vaadanud ligi 100 miljonit inimest. 2011. aastal vaatas Cirque du Soleil’ etendusi 15 miljonit.
• Eesti etendused toimuvad 28.12.2011– 1.01.2012 Rocca al Mare suurhallis.