Lõhmus kritiseerib Seederi pensioniplaani: õpetame koerad veganiteks? (12)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rain Lõhmus.
Rain Lõhmus. Foto: Sander Ilvest / Postimees

LHV asutaja, pankur Rain Lõhmus kirjutab blogis, et tal on suuri kahtlusi II pensionisamba «vabastajate» tegelike plaanide ülluses ja pigem tundub talle, et «vabastajate» tegelik eesmärk on riigistada võimalikult suur tükk eraomandist.

Lõhmus toob näitena välja, mis on esimese samba ehk riigipensioni pahupooled. «See on ülitundlik demograafilistele muutustele. Praktikas sõltub ajahetkel võimu teostajate poliitilistest kalkulatsioonidest ja tahtest. Kas solidaarne, makstud maksudest sõltuv, suurus, erisused – kõik on lahtine ja garantiideta. Ei ole eriti huvitav diil. Seetõttu 100 protsenti sunniviisiline.»

Seevastu teist pensionisammast, mille ümber praegu suur kära käib ja mille muutmist loodav valitsuskoalitsioon praegu kaalub, nimetab ta täiesti harilikuks investeerimisfondiks, millele «riik on ballastiks külge sättinud oluliselt rohkem riske, tootlust ja konkurentsi vähendavaid piiranguid.» 

Sellele vaatamata nimetab ta teise samba pensionifondi 100 protsenti eraomandiks. «Täpselt nagu III samba fond ja iga muu avalikkusele mõeldud investeerimisfond. Pensioniikka jõudes kulutad oma teenitud kasumit ja kogutut. Ümberjagamist ei toimu.»

Sellest lähtuvalt küsib Lõhmus: millal oli viimati hea idee vabatahtlikult loobuda eraomandist ning loovutada see riigile kohese õiglase kompensatsioonita? Teise samba investeerimisfondist loobumine esimese ehk riigipensioni kasuks just seda aga tähendab, lisas ta.

«Vabastajad pole välja pakkunud ühtegi testitud ja toimivat alternatiivi. Inimeste enda psühholoogia on suunatud lühiajalisusele, pikaajaliselt säästavad vabatahtlikult vähesed,» leidis pankur. Järgmisena küsis ta, et kui inimesed ei säästa, kas nad panustavad siis vanaduses lastele? «Samas kõik bioloogilised olendid on programmeeritud oma genotüübi jätkamisele – see tähendab hoolitsema oma laste, aga mitte vanemate eest. Õpetame koerad kiiresti veganiteks?»

Seeder: meie tahame teist sammas erastada, mitte riigistada

Kuna riik maksab samamoodi inimeste teise sambasse, siis juhul kui Eestis teine pensionisammas vabatahtlikuks tehakse või üldse kaotatakse, vabaneb suur hulk raha. Kuid mis sellest saaks, pole teada. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on öelnud kindlalt vaid seda, et igal aastal II samba sissemaksete alt vabanevad 300-400 miljoni eurot saab kasutada muude eelarvekulude katteks.

Nädala alguses kinnitas Seeder ERRile, et mitte keegi ei kavatse teise sambasse kogutud raha riigistada ega inimestelt ära võtta ning sellised meedias ilmunud väited on Seederi sõnul pahatahtlik vale.

Seedri idee sai avalikuks 2017. aasta detsembris, kui ta avaldas Postimehes artikli «Kellele pension, kellele sammas». Seedri põhiidee on suunata raha iibe tõstmisesse. «Parim, mida saame oma tuleviku kindlustamiseks teha, on hoolitseda selle eest, et sünniks lapsi, kellele anname võimalikult hea hariduse ja tervise ning võimaluse oma anded ja potentsiaal välja arendada,» kirjutas Seeder.

Täpsemalt, teise samba riikliku sissemakse summas 314 miljonit suunaks ta hoopis pensionide 10-protsendiliseks tõstmiseks (167 miljonit eurot), demograafilisteks meetmeteks (100 miljonit eurot) ja haridusvaldkonna rahastuse parandamiseks (47 miljonit eurot).

Loodav EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon peab praegu läbirääkimisi teise pensionisamba muutmise üle. «Kes ei soovi teise sambaga jätkata, sellel on vabadus see raha välja võtta. Investeerida mujale, maksta kinni oma pikaajalised laenud näiteks,» rääkis Seeder.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles