Haigused ja alatoitumus: Venezuelas vajab humanitaarabi veerand elanikkonnast (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/29/11904982t1ha60d.jpg)
Umbes 24 protsenti Venezuela elanikkonnast ehk seitse miljonit inimest vajab hädasti humanitaarabi, selgus ÜRO siseraportist.
Eile AFP kätte jõudnud raporti esitas ÜRO sel nädalal Venezuela presidendi Nicolás Maduro valitsusele, mis on süüdistanud mitmendat aastat kestvas majanduskriisis USA sanktsioone ja opositsiooniliider Juan Guaidód.
Dokument pealkirjaga «Ülevaade prioriteetsetest humanitaarvajadustest» annab üksikasjalikke andmeid humanitaarkriisi ulatusest ajal, kui ÜRO püüab ärgitada rahvusvahelist kogukonda pühenduma Venezuela kriisi lahendamisele.
Abi ja kaitset vajab hinnanguliselt seitse miljonit inimest ehk umbes 24 protsenti riigi praegusest elanikkonnast, seisis 45-leheküljelises raportis.
Eelmisel aastal elas vaesuses üle 94 protsendi Venezuela elanikkonnast ning 60 protsenti pidi taluma äärmuslikku vaesust, nähtus raportis tsiteeritud kolme Caracase ülikooli uuringust.
Kriis on rängalt tabanud rahva toitumist, vähendades aastatel 2014-2017 liha ja puuviljade tarbimist riigis ning langetades piima tarbimist koguni 77 protsendi võrra.
Venezuelas kannatab dokumendi järgi alatoitumuse all umbes 3,7 miljonit inimest, mida on kolm korda rohkem kui aastatel 2010-2012.
Kroonilise alatoitumuse käes kannatab vähemalt 22 protsenti alla viieaastastest lastest.
Uuesti on levima hakanud ennetatavad haigused nagu tuberkuloos, difteeria, leetrid ja malaaria ning ligipääsu puudumise tõttu puhtale joogiveele ka A-hepatiit.
«Üha enam kokku tõmbuva majanduse ja poliitiliste rahutuste tõttu seisab Venezuela rahvas silmitsi seninägematute väljakutsetega, et pääseda ligi elutähtsatele teenustele, nagu kaitse, tervishoid, ravimid, vaktsiinid, vesi, elekter, haridus ja tagada ligipääsu toidule,» seisis raportis.
Keskmine palgatase riigis on järsult langenud ning väljaränne, eriti kõigi sektorite oskustööliste ja tehnikute lahkumine on elatustaseme langust veelgi võimendanud.
Raporti andmeil lahkub Venezuelast iga päev 5000 inimest ning umbes 10 protsenti rahvastikust ehk 3,4 miljonit inimest elab migrantide või põgenikena naaberriikides.
Venezuelast on lahkunud 22 000 ehk umbes kolmandik riigi arstidest.
Umbes 300 000 dialüüsiga ravitavat haiget, Parkinsoni sündroomiga patsienti või HI-viiruse kandjat on suures ohus, sest nad pole saanud juba üle aasta vajalikku ravi või ravimeid.