Jüri Ratas: Lennart Meri 15 aastat tagasi öeldud sõnad on osutunud tõeks (4)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO peasekretär, Jens Stoltenberg, 1. jalaväebrigaadi Tapa linnak, sõjavägi, sõdurid
NATO peasekretär, Jens Stoltenberg, 1. jalaväebrigaadi Tapa linnak, sõjavägi, sõdurid Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Peaminister Jüri Ratas ütles täna Eesti NATOga liitumise 15. aastapäeva tähistamisel, et president Lennart Meril oli 15 aastat õigus, kui ta leidis, et Eesti ei ole enam kunagi üksi.

Ratase kõne Tallinnas Kalevi spordihallis Eesti NATOga liitumise 15. aastapäeval

Austatud välisminister, head esinejad ja kõik kohaletulnud!

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO loodi pea 70 aastat tagasi. Läbi külma sõja tagas NATO vaba maailma vabana püsimise, ja seda ilma ühegi vastase suunas tehtud püssilasuta. Alliansi tähtsus pole kaasajal vähenenud. Maailm ei ela kaugeltki üksmeeles ja seetõttu on NATO roll euroatlantilise ruumi rahu, julgeoleku ning stabiilsuse hoidmisel hindamatu nii nüüd kui tulevikus.

Enam kui 40 aastat olime Eestis sunnitud vaatama NATO kaitsva kilbi taga seisvat maailma kui ihaldusväärset, aga kättesaamatut. Seega oli 90ndate alguses, kohe pärast iseseisvuse taastamist seatud eesmärk NATOga liituda väga julge, aga ühtlasi tähenduslikum, kui pelgalt soov oma sõjalist kaitset tugevdada.

See tähendas eelkõige meie selget tahet kuuluda demokraatliku ja vaba riigina läänemaailma. Me ei soovinud jääda halli alasse ida ja lääne vahel. 2004. aastal saime koos mitmete saatusekaaslastega NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. Sellega lõppes Euroopa jagamine idaks ja lääneks. See oli Euroopa taasühinemise suur hetk.

Täna on meie euroatlantilise suuna vahest suurima eestkõneleja, president Lennart Meri 90. sünniaastapäev. Täpselt 15 aastat tagasi liitus Eesti NATOga ja president Meri sõnas oma koduõuel NATO lippu heisates, et tollest hetkest alates ei ole Eesti enam kunagi üksi. Nüüd, mil oleme kinnistanud oma kuulumise NATOsse ja Euroopa Liitu, saab hinnata, et need veendumusega öeldud sõnad peavad tõepoolest paika.

Selle kinnituseks on liitlaste nähtav ja arvukas kohalolek Eestis, kui mõelda NATO lahingugrupi, õhuturbe või küberkaitsekeskuse peale. Või selle peale, et 2018. aasta jooksul viibis Eestis peaaegu 10 000 liitlasriikide kaitseväelast. Tegelikult saabki 29. märtsi, Eesti NATOga liitumise päeva pidada liitlaste päevaks. Päevaks, mil rõhutada sõprade tähtsust ja ühist pühendumist vaba maailma väärtuste tingimusteta kaitsmisele.

Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on kahtlemata muutnud meie julgeoleku kindlaks ja suurendanud meie jõukust ning heaolu. Samas oleks vastutustundetu võtta seda kõike iseenesestmõistetavana. Kuigi NATO on täna tugev, tuleb kõikidel liikmesriikidel panustada, et allianss püsiks ühtse ja sõjaliselt võimekana ka tulevikus. Samaväärselt peame Eestis jätkama neid pingutusi, mida iseseisvuse taastamisest saati tehtud, olgu see siis diplomaatia sõprussidemete tugevdamiseks, riigikaitse arendamine või siseturvalisuse edendamine kõigi Eestimaa elanike turvatunde hoidmiseks ning kasvatamiseks.

Eesti riik ei ole asi iseeneses, vaid kuulub oma inimestele ja rajaneb meie kõigi valmisolekul panustada. See puudutab eriti noori, kelle õlul lasub vastutus tehtut edasi viia. See tähendab hoolimist ja huvi ühiskondlikes küsimustes kaasa mõelda. Eesti on nii väike, et iga inimese hääl või teod võivad kaasa tuua positiivseid muutusi. Ükskõiksus ja mugavus viivad paratamatult meie tänase kindlustunde kadumiseni.

Eesti julgeolek sõltub oma kodanike valmisolekust riigikaitsesse panustada, olgu see siis ajateenija või aktiivse reservväelasena. Samuti tuleb tunnustada lähedaste ja tööandjate toetust ning kindlasti ka ettevõtjate valmisolekut riigikaitselistesse tegevustesse panustada. Loodetavasti teadvustavad noored üha enam kaitseväelase, politsei-, piirivalve- või päästeametniku ning diplomaadi elukutse tähtsust. Ja et oluliseks peetakse ka vabatahtlikku panust kaitseliitlase, abipolitseiniku või vabatahtliku päästjana. Eesti riigi roll on omalt poolt neid valikuid igati soodustada ja toetada.

Soovin kõigile kohaletulnutele rõõmsat meelt ja huvitavat NATO 70. / Eesti 15. aastapäeva tähistamist! Jõudu Eestile!

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles