Rootsi lauast ratta sadulas mägedesse ehk Puhkus spordifanati moodi

Mirell Põlma
, keeletoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tenerifel on nii palju tõuse, et kehvemas vormis sportlastele Timmo Jeret sinna väntama minna ei soovitagi.
Tenerifel on nii palju tõuse, et kehvemas vormis sportlastele Timmo Jeret sinna väntama minna ei soovitagi. Foto: Erakogu

End isehakanud triatleediks nimetav Timmo Jeret võttis kätte ja põrutas semuga Tenerifele, kogumaks rattakilomeetreid, mida juunikuiseks Otepää poolpikaks triatloniks läheb hädasti vaja.

Üle 20kraadine temperatuur sobis ideaalselt pikkadeks päevadeks sadulas. “Igal hommikul kella üheksast saime lühikestes riietes trenni minna. Kella 15 paiku jõudsime tagasi,” sõnas Jeret, lisades, et märtsis on Tenerifel ilm pea alati ilus.

Põhku puges Jeret tund–paar pärast kella 19.30st õhtusööki. “Mungaelu elasime. Häbiväärselt vara läksime magama, kuigi me pole pärissportlased, oleks ju võinud sotsiaalelu nautida,” naeris Jeret, kes füüsiliselt rasket laagrit peab siiski puhkuseks.

Kui pidevad tõusud ja pikad trennid välja arvata, nimetaks seda puhkuseks vist igaüks. Ta soetas valmisreisi nagu turistid ikka, võttis ratta kodumaalt kaasa ja nautis rikkalikku Rootsi lauda kaks korda päevas. “Ma võtsin enne laagrit paar kilo alla, sest ei tahtnud puhvetlauas, mille eest olen maksnud, midagi raisku lasta,” naljatas rattamüüjana leiba teeniv Jeret, kelle kõht pidas kenasti vastu ega korraldanud nii hullu mürglit kui Roman Fostil hiljuti Bahreini poolmaratonil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles