Moerevolutsioon: Londonis avatakse näitus miniseeliku loojast Mary Quantist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal Londonis kuulsas Victoria ja Alberti muuseumis avatava retrospektiivnäituse kangelane Mary Quant on Suurbritannia svingivate 60ndate moekuninganna, kes on läinud ajalukku kui miniseeliku massidesse viija ning naiste riiete vallatuks ja taskukohaseks muutja.
See, kas nüüdseks 85-aastane daam ka ise leiutas ikoonilise rõivaeseme, on olnud pikka aega vaidluse all – teiste seas pretendeerib miniseeliku loomise aule ka Prantsuse disainer André Courrèges.
Küll ei sea keegi kahtluse alla Quanti tähtsust selles, et reisi paitav ja lühike seelik sai rahvusvaheliseks moeröögatuseks.
Quant, keda tuntakse peaaegu sama palju oma tukaga poisipea kui moeloomingu poolest, lõi muuhulgas ka eriti lühikese säärega püksid, liibuva soonikkoes sviitri ja veekindla ripsmetušši.
Victoria ja Alberti muuseumi moekuraatori Jenny Listeri sõnul muudavad Quanti isiksus ja stiil naise ehk kõige kuulsamaks moeloojaks üldse, kes kunagi Suurbritannias ilmavalgust on näinud. «Ta oli õiges kohas õigel ajal ning see oli osa tema eduloost,» lausus Lister.
Ülbe, agressiivne, seksikas
Londonis 11. veebruaril 1934 sündinud Quant õppis Goldsmithsi kolledžis kunsti ning seal kohtus ta ka oma tulevase abikaasa ja äripartneri Alexander Plunket Greene’iga.
Oma esimese butiigi nimega Bazaar avasid nad üheskoos 1955. aastal Londonis Chelsea linnaosas, millest sai peagi svingiva Londoni tukslev süda. Kaupluses müüdi riideid ja aksessuaare, maja keldris tegutses restoran, kus kohtusid kunstnikud ja muidu noored inimesed. Peagi olid Chelsea linnaosas tavalised külalised sellised kuulsused nagu Brigitte Bardot, Audrey Hepburn, The Beatlesi ja The Rolling Stonesi liikmed.
1967. aastal kuulutas Quant The Guardiani veergudel: «Hea maitse on surm, vulgaarsus on elu.» Ta kergitas seelikuserva pikkuse tükk maad põlvest kõrgemale, luues lühikesi kleite ja seelikuid, mis olid lõikelt lihtsad, kuid see-eest eredavärvilised. Ta kirjeldas oma loomingut kui ülbet, agressiivset ja seksikat.
Quant armastas oma loomingus mängida geomeetrilise disaini, mummude ja kontrastvärvidega ning katsetada eri kangastega, sealhulgas PVC-kanga ja venivate materjalidega, et saavutada moodsat ja vallatut muljet.
Tema rõivaid esitleti King’s Roadi äärde jääval poeaknal ekstravagantse ja provokatiivse kujunduse keskel – tänavast sai omamoodi miniseeliku moelava ning Ameerika Ühendriikide fotograafid tunglesid, et jäädvustada seal svingivat Londonit.
«Kabudes härrad koputavad oma vihmavarjudega meie poe aknale, karjudes «Ebamoraalne!» ja «Jäle!», kui nad näevad meie reiteni miniseelikuid, aga kliendid valguvad poodi neid ostma,» kirjeldas moelooja oma 1966. aastal välja antud raamatus.
«King’s Roadi tüdrukud on need, kes leiutasid mini. Mina kandsin neid lühikesena ja kliendid ütlesid: «Lühemaks, lühemaks!»,» olla Quant väidetavalt öelnud.
Trend jõudis üle ookeanide
Tolle aja kõige kuulsam modell Twiggy muutis miniseeliku populaarseks ka väljaspool Suurbritanniat ja äri õitses sedavõrd, et 1957. aastal avas Quant Londonis juba teise poe.
1960. aastate alguses sisenes ta koostöös JC Penney kaubamajaga USA turule. Lisaks sündis peagi odavam kaubamärk Ginger Group ja ka kosmeetikasari, kõigel tema logoks saanud kirikakra õis.
Quantile 1963. aastal moeauhinda andes kuulutas The Sunday Times, et ta tõukas Inglismaa välja harjumuspärasest suhtumisest riietesse.
1970. aastatel keskendus Quant Jaapani turule, käies korduvalt ka tõusva päikese maal. 2000. aastal müüs ta oma kosmeetikafirma Jaapani ettevõttele, jäädes edasi ärisse osaliseks konsultandina.
Häälekas seksuaalsusest kõneleja
Quant põhjustas briti ühiskonnas ka korduvalt skandaale, avaldades julgelt oma arvamust seksi kohta ja rääkides muuhulgas, et oli raseerinud oma kubemekarvad südamekujuliseks ning värvinud roheliseks.
«Ta tegi väga provotseerivaid avaldusi seksuaalsuse ja ka oma eraelu kohta, mis ehk sobis hästi tema riietega, mida tol ajal peeti üsna pööraseks,» rääkis Victoria ja Alberti muuseumi kuraator Lister.
Kuigi Quanti loomingu kõrghetk jääb 1960. ja 1970. aastatesse, on tema mõjutusi rõivapoodides tunda seni.
Mary Quantile pühendatud näitus avatakse Londonis Victoria ja Alberti muuseumis eeloleval laupäeval, 6. aprillil.