Pritsitavate mürkide koostoime on arvatust ohtlikum (1)

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli dotsent Eve Veromann rõhutab, et ei tohi alahinnata põllumajandusmürkide kahjulikku mõju inimesele, sest sageli jäävad mürgijäägid ka lõpptoodetesse, mida me iga päev tarvitame.
Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli dotsent Eve Veromann rõhutab, et ei tohi alahinnata põllumajandusmürkide kahjulikku mõju inimesele, sest sageli jäävad mürgijäägid ka lõpptoodetesse, mida me iga päev tarvitame. Foto: Erakogu

Põllumajanduses kahjurputukate ja seenhaiguste vastu võitlemiseks kasutatavad mürgid võivad koosmõjus olla arvatust märksa ohtlikumad, selgus Eesti Maaülikooli, Ghendi ja Cardiffi ülikooli teadlaste uuringust.

Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli dotsent Eve Veromann seletab, et uurimus tehti Ghendi ülikooli laboris spetsiaalsetes kon­trollitud keskkonnaga tingimustes. Eesmärk oli teha kindlaks, kuidas mõjuvad putukamürgi tia­k­lopriid (kuulub neonikotinoidide hulka) väikesed doosid koos seentevastaste mürkidega (fungitsiid tebukonasool) kasulikele kiletiivalistele parasitoididele.

Nimelt keelustati hiljuti Euroopa Liidus kolme neonikotinoidi (imidaklopriid, klotianidiin ja tiametoksaam) tarvitamine, seega on tõenäoline, et tiaklopriini kasutamine suureneb veelgi.

Katse tehti spetsiaalses kambris, kuhu paigutati putukad ja kuhu pritsiti pestitsiide kindlas vahekorras ja koguses. Katses oli mudelobjektiks parasitoid Aphelinus abdominalis, see on laialdaselt levinud liik, kelle abil ka katmikaladel edukalt lehetäisid tõrjutakse.

Varem ei ole taimekaitsevahendite riskianalüüsis, kus uurimisobjektiks on parasitoidid, uuritud putukamürkide ja taimehaiguste tõrjevahendite koosmõju, ehkki taimekasvatajad kogu Euroopas, sealhulgas Eestis, kasutavad neid paagisegudes sageli koos.

Meile on kogu aeg räägitud, et õige kasutamise korral on taimekaitsemürgid ohutud. Teie uurimus aga näitas, et siin pole mõju mitte 1+1=2, vaid rohkem.

Analüüsi tulemustes tõsteti esile fakti, et neonikotinoidi toksiline mõju suurenes sünergiliselt koosmõjus fungitsiidiga. Mõju võimendus rohkem kui kahe mürgi summa, seega 1+1 ei olnud 2, vaid mitu korda suurem.

Uurimuses ilmnes ka tiak­lopriidi väga väikeste dooside ülimalt toksiline sünergiline koosmõju parasitoidi populatsioonile, kui tiaklopriidi kasutati koos tebukonasooliga. Katses kasutatud dooside kontsentratsioonid olid samad, millega parasitoidid võivad põllul kokku puutuda.

Kas koostoime on ohtlik loodusele, saagile või põldu pritsivale töömehele?

Koostoime on ohtlik loodusele. Uurimus näitas, et paagisegude kasutamine on ülimalt ohtlik kasulikele putukatele, kes võiksid taimekasvatajale palju kasu tuua, hoides kahjurite arvukuse allpool tõrjekriteeriumit.

Samuti ei tohi alahinnata põllumajandusmürkide kahjulikku mõju inimesele, sest sageli jäävad mürgijäägid ka lõpptoodetesse, mida me iga päev tarvitame. Põllul või aias töötav inimene peaks kasutama kaitseriietust ja -vahendeid, sest putuka- ja seenemürgid on talle samuti ohtlikud. Näiteks on leitud, et mõned seenemürgid suudavad muuta geeniekspressiooni sarnaseks autismi ja Alzheimeri tõbe põdevate patsientide omaga.

Uurimus näitas, et paagisegude kasutamine on ülimalt ohtlik kasulikele putukatele, kes võiksid taime­kasvatajale palju kasu tuua, hoides kahjurite arvukuse allpool tõrje­kriteeriumit.

Tihti on mõni suure põllu ääres elav inimene kurtnud, et pärast pritsimist on halb olla, aga talle seletatakse, et see ei saa olla tingitud pritsimisest, sest kasutati ohutus koguses mürke. Kas nüüd võib arvata, et tegelikult on sel inimesel ehk ikkagi õigus?

Mina küll ei julgeks öelda, et halb enesetunne ei ole tingitud taimekaitsevahenditest, sest inimesed on erineva tundlikkuse ja allergilisusega. Kindlasti ei tohiks väikeseid lapsi ega lemmikloomi õue lubada ajal, kui maja kõrval põllul tehakse taimekaitsetöid.

Mis uurimistulemustest edasi saab?

Üks meie artikli järeldusi oligi, et tuleb kriitiliselt üle vaadata pestitsiidide riskihindamise protokoll ja vajadusel seda muuta. Sellega tegeleb Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).

Mida saaksid põllumehed kohe sel aastal teisiti teha?

Põllumees saab palju teha selleks, et kasutataks vähem taimekaitsevahendeid. Taimekaitsele peab alati eelnema põldude seire: kas kahjureid üldse on ja kas nende arvukus on ületanud majandusliku tõrjekriteeriumi. Kuna kahjurid ei jaotu põldudele ühtlaselt, tuleb seire teha kõikidel põldudel, mitte lähtuda sellest, et kui ühel põllul olid juba putukad taimedel, siis peab tõrjet tegema kõikidel põldudel.

Kuna kahjurid ei jaotu põldudele ühtlaselt, tuleb seire teha kõikidel põldudel, mitte lähtuda sellest, et kui ühel põllul olid juba putukad taimedel, siis peab tõrjet tegema kõikidel põldudel.

Veel saab põllumees ära kasutada looduslikult esinevaid kasulikke lülijalgseid, kes hoiaksid ise kahjurite arvukuse kontrolli all, kui nad loovad neile oma põldudel soodsamad tingimused.

Põllud peaksid piirnema mitmekesise taimestikuga ribadega, mille laius võiks olla vähemalt kuus meetrit, hea, kui seal kasvaksid ka puud-põõsad. Sellised kooslused pakuvad kasuritele talvitumis-, elu-, varje-, paaritumis- ja toitumispaiku.

Näiteks ka pajuvõsa on väga hea, sest pakub ühe esimese taimena looduslikele tolmeldajatele (kimalased, erakmesilased) toitu. Põõsastikus leiavad endale elu- ja pesitsuspaiga paljud linnud, pisiimetajad, selgrootud, kes hiljem põldudelt kahjureid hävitavad. Näiteks ööbik teeb pesa just võssa, peaaegu maapinnale.

Kas see, et igal aastal järjest enam tõrje- ja kaitsevahendeid keelustatakse, on hea?

On küll, sest keelatakse ju need ained, mis on kindlalt tõestatud kui väga ohtlikud näiteks tolmeldajatele või teistele organismidele.

Kas oskate ka potipõllumehele midagi soovitada?

Hobiaednikel soovitan kasutada ainult ennetavat ja mehaanilist tõrjet või looduslikke vahendeid, nagu roheline seep ja taimeleotised. Viimased on küll samamoodi ka kasuritele ohtlikud, aga nende mõjuaeg on lühem, need lagunevad keskkonnas kiiremini ega jäta jääke toitu.

Näiteks paljud aiapidajad teevad kevaditi õunapuudel hoolsalt õielõikajate ja õunavaablaste tõrjet, aga sügisel kärutavad kümnete kilode kaupa õunu kompostihunnikusse. Samas oleksid need putukad võib-olla ainult veidi saaki vähendanud või kahjustanud. Peale selle on nii õielõikajatel kui ka vaablastel looduslikud vaenlased (sh parasitoidid), kes nende arvu kontrolli all hoiavad, kui me mürke ei kasuta.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles