4 sammu tervema südame poole

SYNLAB Eesti
Copy
Foto: SYNLAB Eesti

Süda on umbes rusikasuurune väsimatu organ, mis hoiab meid iga sekund elusa ja tegusana. Koos arterite, veenide ja kapillaaridega moodustavad nad süsteemi, mille eesmärgiks on varustada keha vajalike ainetega pealaest jalatallani. Kui kõik toimib, ilma et keegi nende teel ees oleks, siis püsib ka inimene terve. Aga kui tihti mõtleb inimene oma südame tervisele? Kas alles siis, kui rinnus pitsitab ja jalutamine võtab hingeldama?

Süda soovib, et inimene looks talle töötamiseks sobiliku keskkonna. Selleks pole vaja palju teha. Järgides mõnda olulist aspekti, tunneb süda heameelt oma peremehe üle, pikendades vastutasuks tema eluiga.

Mida saab inimene oma südame heaks teha?

  • Mitmekülgne ning tasakaalustatud toit. Puuvilju ja marju ei ole mõtet karta – lisaks sellele, et need näevad värvikad välja, need ka maitsevad hästi. Ka köögiviljad tahavad taldrikul särada, üks kord kala ning teine kord kana kõrval. Suhkur teeb küll elu magusaks, kuid sellega ei maksa liialdada. Heaks spikriks on siinkohal toitumispüramiid. Tervislik toit mõjutab vere kolesteroolisisaldust, vererõhku ning kehakaalu.
  • Aeroobne treening, olgu selleks siis jalgrattasõit, kõndimine, jooksmine või hoopis tantsimine. Tuleb leida nauditav tegevus ja liikuda vähemalt 30 minutit järjest. See tõstab meeleolu ning maandab stressi. Lisaks hoiab liikumine kehakaalu kontrolli all, ergutab ainevahetust, alandab vere kolesteroolisisaldust ning reguleerib veresuhkru taset.
  • Esimene ja väga oluline samm, mida oma südame heaks teha, on loobuda suitsetamisest. Samuti tuleks loobuda ka alkoholist ja teistest meelemürkidest. Need kõik kahjustavad oluliselt südant.
  • Vältida liigset emotsionaalset pinget, stressi, ületöötamist ning keha koormavat magamatust. Vabanenud stressihormoonid mõjutavad kõige rohkem just südant.

Aga kuidas inimene saab kindel olla, et tema tegevustel on südamele positiivsed tagajärjed? Meditsiinilabori SYNLAB laboriarstide poolt kokku pandud Südamepaketti on koondatud 11 vereanalüüsi, mille tulemused aitavad saada ülevaadet paljuski meie elustiilist sõltuvate südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite hetkeseisust.

  • Hemogramm võimaldab hinnata vere hapnikutranspordivõimet, selgitada kehvveresuse olemasolu ning avastada põletikke.
  • Kolesterooli, HDL- ja LDL-kolesterooli ning triglütseriidide sisalduse häired veres on jätkuvalt üks peamiseid südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaid.
  • Glükoos on meie organismi põhiline energiaallikas, kuid selle kõrgenenud väärtused võivad põhjustada veresoonte kahjustusi ning osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele.
  • Glükohemoglobiin aitab glükoosi kõrval hinnata süsivesikute ainevahetust.
  • C-reaktiivne valk (CRP) on tundlik põletikumarker. Südame-veresoonkonna haiguste riski näitajana arvestatakse selle väärtust koos vere lipiidide tulemustega.
  • Lipoproteiin a kõrgenenud tase soodustab veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi teket.
  • Apolipoproteiin B aitab selgitada kõrgenenud LDL-kolesterooli kahjustavat toimet veresoontele.
  • Homotsüsteiini kõrge tase soodustab veresoonte lupjumist, vererõhu tõusu, põletike ja trombide teket.

Olles füüsiliselt aktiivne, toitudes tervislikult, loobudes pahedest ning teatud regulaarsusega vajalikke verenäitajaid kontrollides saame väikese vaevaga oma südame heaks palju teha. Lihtsalt selleks, et süda oleks terve.

Copy
Tagasi üles