Arstitudeng: alkohol – kas kultuuri lahutamatu osa?

Gerli Krjukov
, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholi ostetakse Eestist suuremates kogustest võrreldes mullusega.
Alkoholi ostetakse Eestist suuremates kogustest võrreldes mullusega. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Lapsed, kelle vanemad on kodus alkoholi mittetarvitamise kohta oma kindlat suhtumist näidanud, joovad teismelisena vähem. Nõnda tuleb rahva tervise parandamiseks juba praegu järgnevatele põlvedele eeskuju näidata, kirjutab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhatuse liige Gerli Krjukov.

Jõulud ja aastavahetus on selja taga ning kätte on jõudnud traditsiooniline vanaema sünnipäeva tähistamine. Hommikul käib kogu pere juba pikal poetuuril ja tütrel lubatakse tähtsa päeva puhul kärus istuda. Nii on ka temal tore mööda vahekäike ringi sõita. Peagi on samasse kärusse kuhjatud nii toidukraam kui ka õllekast. Kangem kraam hangiti nädal varem piiri tagant. Toodi ikka varuga, sest kõik sõbrad olid oma tellimuse juba varem sisse andnud.

Kui ettevalmistused tehtud, istub terve suguvõsa pidulikult laua ümber ning esimene julge tõuseb toostiks püsti. «Ega siis sea moodi ei saa sööma hakata,» ütleb ta ja esimene ring läheb hinge alla. «Sina ka, Toomas! Sa ei saa ju meile ometi alla jääda,» naljatleb mees autoga tulnud sugulast müksates. Ka lapsed saavad täiskasvanutega koos klaase kokku lüüa, selleks puhuks on neile ostetud lastešampus, mida nad eriti pidulikult pokaalidest joovad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles