Ida-Virumaa sai 2018. aastal regionaaltoetusi 33,46 eurot ühe elaniku kohta, mis on võrdluses teiste maakondadega tagantpoolt kolmas tulemus. Aasta varem oli see summa mitu korda suurem.
Regionaaltoetuste poolest ühe elaniku kohta oli Ida-Virumaa mullu viimaste seas
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
9. aprill 2019, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi ülevaatest ilmneb, et Ida-Virumaal elluviidavate regionaalprojektide toetuseks eraldati 2018. aastal 4,7 miljonit eurot. Sellest 3,9 miljonit tuli Euroopa Liidult ja 0,8 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.
Suurim rahaeraldus, 1,23 miljonit eurot, läks Alutaguse vallavalitsusele Kauksi rannapromenaadi väljaehitamiseks. Ligemale 642 000 eurot eraldati Jõhvi vallavalitsusele Jõhvi kesklinna promenaadi ja kergliiklustee Ahtme piirini pikendamise esimese etapi ehituseks.
Kogu riigi peale oli regionaaltoetuste summa ligikaudu 91 miljonit eurot, millest Ida-Virumaale jagus veidi üle viie protsendi.
Võttes võrdluseks regionaaltoetuse suuruse elanike arvuga, selgub, et Ida-Virumaast vähem said toetust Harjumaa (8,28 eurot) ja Jõgevamaa (18,36 eurot).
2017. aasta oli Ida-Virumaa jaoks tunduvalt parem - siis ulatus regionaaltoetuste summa 19,5 miljoni euroni, mis teeb ühe elaniku okhta 131,43 eurot, mis oli võrdluses teiste maakondadega eestpoolt teine tulemus.
Suurim, ligemale 4 miljoni suurune summa, läks 2017. aastal Narvale kergliikusteede võrgustiku ehitamiseks. Üle 3,7 miljoni euro suunati Aidu veespordikeskuse arendamiseks ja 3,6 miljonit eurot OÜle Varesesaar Kreenholmi tekstiilimaailma rajamiseks.