Eksperdid: Eesti eksport võtab tuure maha
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
9. aprill 2019, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ökonomistide sõnul on ettevõtete ekspordi kiire kasv asendumas tagasihoidlikuma kasvu perioodiga.
Sellele viitavad statistikaameti värsked andmed. Kui veel jaanuaris suurenes Eesti eksport võrreldes eelmise aastaga 12 protsenti nagu oli ka 2018. aasta keskmine ekspordikasv, siis veebruaris jäi ekspordikasv tagasihoidlikuks ulatudes üksnes 4 protsendini.
Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ütles BNSile, et kuigi ekspordikasv kuude lõikes on sageli üsna erinev, tundub seekord siiski, et senine tugevalt positiivne trend on muutumas ja ekspordi kiire kasvu aeg asendub tagasihoidlikuma kasvu perioodiga.
«Avatud majandusega Eesti import liigub ekspordinõudlusega mõningase nihkega peamiselt samas rütmis, kuid seejuures annab impordile ekspordinõudlusest mõnevõrra erineva fooni ka meie elanike kindlustunne ja tulude kasv või selle puudumine,» märkis Vitsur.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina leidis samuti, et ekspordikasvu väljavaade on halvenenud. Veebruaris tirisi Mertsina sõnul kasvu maha põlevkiviõlitoodete väljaveo erakorraline ja tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks ekspordikasv 9 protsendi lähedal olnud.
«Vaatamata välisnõudluse nõrgenemisele, on Eesti kaupade eksport aasta esimestel kuudel veel võrdlemisi tugev püsinud. Samas on selle taga vaid üksikud kaubad – puittooted, kokkupandavad puitehitised, mobiilsideseadmed ning üksikud elektrimasinad. Ilma nende toodeteta oleks kaupade eksport veebruaris languses olnud,» selgitas Mertsina.
Mertsina hindas kõige huvitavamaks seda, et suur panus meie ekspordikasvu tuleb USAst, mis tõusis veebruaris Eesti neljandaks kaubanduspartneriks. «Ülejäänud riikide panus ekspordikasvu on oluliselt tagasihoidlikum,» märkis ökonomist.
Põhiosa USA-suunalisest ekspordikasvust tuleb mobiilsideseadmetest. Üle poole mobiilsideseadmete ekspordist lähebki Ameerika Ühendriikidesse – selle riigi osakaal Eesti kaupade ekspordis on käesoleval aastal tõusnud 10 protsendini. Kui aastaid tagasi eksporditi mobiilsideseadmed peamiselt Rootsi, kust need teistesse riikidesse edasi suunati, siis nüüd liiguvad need kaubad üha enam otse sihtriiki. Nii ongi Rootsi osakaal Eesti kaupade ekspordis oluliselt langenud.
Mertsinat teeb ettevaatlikuks, et vaatamata kaupade ekspordi korralikule kasvule aasta esimestel kuudel on tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused lähikuudeks järsult halvenenud, samuti on jätkanud halvenemist ettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta. «Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv sel aastal aeglustub, mis tähendab nõrgemat välisnõudlust ning see võib omakorda pidurdada ekspordikasvu Eestist,» ütles ta.