Psühhiaater: dementsuse tekkimist ei osata märgata

Copy
Dementsuse tekkimist ei osata märgata ja ära tunda.
Dementsuse tekkimist ei osata märgata ja ära tunda. Foto: Shutterstock

Dementsussündroom või dementsusele iseloomulikud sümptomid võivad tekkida eri põhjustel, kuid kõige sagedasem neist on Alzheimeri tõbi, mis on 60–80 protsendil juhtudest haigusjuhtude põhjuseks. Alzheimeri tõvele ravi leitud ei ole, kuid ravimitega saab varases staadiumis diagnoositud tõve arengut aeglustada ja kontrolli all hoida, ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Mari-Liis Laanetu.

Kuidas teha vahet algaval Alzheimeri tõvel ja normaalsetel vananemise ilmingutel? Psühhiaatri sõnul on igapäevaselt näha, et dementsuse tekkimist ei osata märgata ja ära tunda.

„Arvatakse, et see on normaalne vananemine, vanad inimesed ikka unustavad, on väsinud või teevad otsustamisel vigu,” räägib psühhiaater. Samas on Alzheimeri tõbi niinimetatud multifaktoriaalne kompleksne haigus, sel on palju põhjusi, mis omavahel kombineeritud.

Tunne Alzheimeri tõve esimesi sümptomeid

Alzheimeri varases staadiumis ununevad nimed, kokkusaamised, korduvad sama

põhjusega telefonikõned. Inimesel tekivad mured, miks ta hakkama ei saa, hakatakse endale kirjutama meeldetuletusi. Või nagu on nentinud enne arsti poole pöördumist ja dementsuse diagnoosi saamist üks naine: „Esmalt saad Alzheimerist aru siis, kui ühel päeval ei oska teha enam mingit asja, mida kogu aeg oled osanud. Vaatad kodu välisust ja võtit enda käes ning oled unustanud, kuidas selle võtmega ust lahti keerata või milleks see võti üldse on. Teine staadium on juba siis, kui hakkad muna praadima, paned panni tulele ja jääd äkki juhmi näoga vaatama käes olevat muna ning proovid seda siis tervelt pannile panna.”

Psühhiaater lisab, et kui sa ei mäleta, kuhu oled oma võtmed pannud, ei ole põhjust muretseda, kui sa aga seisad, võtmed käes, ega tea, kuidas neid kasutada, on põhjust muret tunda.

Teine näide: kui sa ei mäleta, kuhu parkimisplatsil auto jätsid, ei pea muretsema, aga kui sa auto kõrval seistes ei tea, kuidas seda avada või juhtida, on põhjust muret tunda.

Alzheimeri tõve sümptomid ilmuvad järk-järgult aastate jooksul ja on inimesiti erinevad. Esimesed sümptomid on tavaliselt unustamine ja kerge segadus.

Tervel inimeselgi võib mäluhäireid esineda

Mäluhäirete üle kaebavad tihti terved vanemaealised inimesedki. Kognitiivse ehk tunnetusliku võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib psühhiaatri sõnul tõepoolest sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. „Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid väike vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut.”

Algava Alzheimeri ja normaalse vananemise kõige suurem erinevus seisnebki psühhiaater Mari-Liis Laanetu sõnul selles, et ka terved eakad unustavad aeg-ajalt mõne sõna, nime, telefoninumbri, teha mõne makse, kaotavad asju, kuid hiljem tuleb see neile meelde.

„Peamine vahe seisneb selles, et mälufunktsioonid ehk võime õppida, infot säilitada ja taasesitada mäluhäiretega tervetel vanuritel töötavad, dementsuse puhul aga õppida enam ei suudeta, uue info säilitamisest ja taasesitamisest rääkimata. Ja siis pole võimalik, et hiljem midagi meenub, sest seda infot pole peas,” ütleb psühhiaater Mari-Liis Laanetu. Tavaliselt ei mõjuta aeg-ajalt unustamine teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist.

Algavat Alzheimeri tõbe ei tohiks segi ajada ka niinimetatud pseudodementsusega, millega on seotud ligikaudu viis protsenti dementsusjuhtudest. Psühhiaatri selgituse järgi nimetatakse pseudodementsuseks seisundit, mis kliiniliselt pildilt meenutab dementsust, kuid mille põhjuseks pole mõni pöördumatu dementsust põhjustav haigus, vaid sageli ravitav ja pöörduv seisund.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles