Fotod ja video: ERRi nõukogu arutas Martin Helme kaebust ajakirjanike suhtes
Veidemann: igal ajakirjanikul on õigus küsida ka kõige teravamaid küsimusi

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu kogunes täna õhtupoolikul koosolekule, mille ühe päevakorrapunktina arutati Martin Helme (EKRE) kirja, milles ta soovis «kallutatud» ajakirjanike eetrist maha võtmist.

Nõukogusse kuuluv Paavo Nõgene ütles, et nõukogu jäi Martin Helmest erinevale arvamusele. «Nõukogu enamuse arvamus oli, et rahvusringhäälingu ajakirjanikud ei ole seaduse vastu eksinud.»

ERRi nõukogu esimees Rein Veidemann ütles pärast koosolekut, et ajakirjanikel on õigus küsida kõige teravamaid küsimusi, ja kuigi mõningaid eksimusi on saatejuhtidel ette tulnud, siis mingist süsteemsest rikkumisest ERRis ei saa juttugi olla.

«Tõdesime seda, et rahvusringhäälingu sisesed protseduurid töötavad. Neid võib parandada, täiustada, aga põhimõtteliselt on selge, et üksikuid apsakaid, eksimusi võib tulla,» ütles Veidemann.

Küsimusele, kas Martin Helme tõstatatud tasakaalustamatuse küsimus oli põhjendatud, vastas Veidemann, et tema seisukohalt ei olnud. Veidemann rõhutas, et põhimõtteliselt on igal ajakirjanikul õigus küsida ka kõige teravamaid küsimusi, kuid sealjuures ei tohiks oma maailmavaadet esile tuua või inimese suhtes seisukohta võtta.

«Rahvusringhäälingu nõukogu ei tegele kellegi karistamisega, see ei ole meie võimuses. Me saame ainult suhelda juhatusega, juhtida juhatuse tähelepanu ühele või teisele asjale,» selgitas Veidemann.

Tema sõnul peaks juba aprilli lõpus avalikkuse ette jõudma analüüs väidetava ajakirjandusliku tasakaalustamatuse uuringust. «Mis puudutab rahvusringhäälingu tervikprogrammi edastamist, kaasa arvatud ka need saated, mis on seotud päevakajaliste saadetega – uudistesaated, ma ei näe selles süsteemset rikkumist, mis vääriks kuidagi eraldi tähelepanu juhtimist,» kordas Veidemann.

Nõukogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa (Isamaa) sõnul oli arutelu pingeline ja emotsionaalne. «Seisan positsioonil, et ei ole poliitiku rida karistada ajakirjanikke või nõuda nende karistust. Kolleegi arvamus võeti teadmiseks,» märkis Ladõnskaja-Kubits. Ta ütles, et sõnavabadusele ei tohi piire seada. «Nii endise ajakirjaniku kui ka poliitikuna, aga eelkõige ühiskonna liikmena seisan sõnavabaduse eest. See on kogu selle debati nurgakivi,» ütles ta.

Ladõnskaja-Kubits lisas, et on hea, kui inimesel on maailmavaade, kuid professionaalne ajakirjandus tähendab sõltumatust ja erapooletust materjalide käsitlemisel. «Ajakirjaniku maailmavaade ei ole vaataja või kuulaja maailmavaatest tähtsam,» sõnas Ladõnskaja-Kubits. Ta selgitas, et eristama peab fakte, mille eesmärk on infot edastada ning arvamusi, millest võib paista ka ajakirjaniku vaatevinkel.   

«Kõik tuleb välja tunduvalt emotsionaalselt lihtsam, kui ajakirjanik teeb ikka ajakirjaniku tööd, mitte ei pinguta poliitiku asemel teha poliitilist tööd. Ja poliitik ei valgusta ajakirjanikke, kuidas teha meediat, vaid vastab meedia küsimustele poliitiliste tegude kohta,» lisas Ladõnskaja-Kubits.

Sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva avaldas aga enne nõukogu kogunemist arvamust, et ERR-i nõukogu ei tohiks Helme ettepanekut üldse päevakorda panna. 

«Ainuüksi selline arutelu loob ohtliku pretsedendi. Poliitiline sekkumine ERRi toimetuslikesse valikutesse on vastuolus vaba demokraatia põhimõtetega. Helme soov ei ole üllatav, EKRE on pikka aega põlgusega suhtunud vabasse ajakirjandusse. Sellise aruteluga loodab Helme hirmutada ajakirjanikud enesetsensuurile,» ütles nõukogus sotsiaaldemokraate esindav Kõva. 

«Nõustume kogenud teleajakirjaniku Andres Kuusega, kes ütles nädala eest: «Mingit tsensuuri Eestis ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema, unustage ära!»,» sõnas Kõva.

Martin Helme ütles pärast arutelu rahvusringhäälingule, et tema koosoleku tulemusega rahule ei jäänud. Helme sõnul soovis ta tähelepanu juhtida mitte enne, vaid pärast valimisi toimunud kajastusele ERRis, kus oli tema hinnangul näha «süstemaatilist kallutatust». Helme rõhutas, et ta ei läinud nõukokku jutuga, et üks või teine inimene tuleb lahti lasta, vaid jutuga, et «rikutakse professionaalsust ja tasakaalustatust ja midagi tuleb muuta».

«Ma tõin siin ka terve rea näiteid, kus uudised ja arvamused on kokku pandud, mitte ei hoita lahus, kus arvamussaadetes tegeletakse väga selgelt viha õhutamisega - mõnes raadiosaates -, kuidas see hõlmab mitte lihtsalt uudistesaateid, vaid ka inglis- ja venekeelseid saateid,» rääkis Helme. «Ma loodan vähemalt, et see oli oluline impulss mingisuguseks organisatsioonisiseseks reflektsiooniks,» lisas ta.

ERRi nõukokku kuulub neli asjatundjat ja igast riigikogu fraktsioonist üks esindaja.

Tagasi üles