Kohus peatas otsuse tegemiseni 5G sageduslubade konkursi
11. aprill 2019, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ringkonnakohus peatas 5G sageduslubade avaliku konkursi kuni kohtuotsuse tegemiseni, varasemalt oli kohus konkursi peatanud ajutiselt.
Möödunud kuul 5G sageduslubade konkursi ajutiselt peatanud Tallinna ringkonnakohus otsustas nüüd konkursi lõplikult seisma panna, kuni kriitika alla sattunud konkursi küsimus kohtutes lõpuni vaieldakse, teatas konkursi vaidlustanud Levikom. Varasemalt keelas kohus sageduslubade andmiseks sagedusalas 3410-3800 megahertsi konkursi läbiviimise 30 päevaks kuni 21. aprillini.
Konkursi kohtus vaidlustanud Levikom heidab riigile ette konkurentsi kahjustamist, kuna uue põlvkonna võrgu ehk niinimetatud asjade interneti sagedusala jagatakse välja ainult mobiilsideoperaatoritele.
Levikomi tegevjuhi Peep Põldsammi sõnul on 5G olemus selliste teenuste pakkumine nagu näiteks asjade internet, tööstusrobotid, isesõitvad autod ja kaugmeditsiin, mille puhul on kõige olulisem võrgu reaktsioonikiirus ja sidekindlus. «Eksivad need, kes arvavad, et 5G on taaskord üks nutitelefonide asi ja seega kuulub automaatselt mobiilsideoperaatoritele,» lisas Põldsamm.
Nelja või enama loa väljastamine on tema hinnangul 5G standardiga kooskõlas ja ei takistaks ühelgi mobiilioperaatoril ka kiirema interneti pakkumist. «5G standardi kohaselt on minimaalne sagedusvahemik 10 MHz ja maksimaalne 100 Mhz, Eestis prooviti peatatud konkursiga välja jagada aga 130 MHz suuruseid tükke. Samas on suurtes Euroopa riikides suurtele telekomidele välja antud 50 või 80 MHz suuruseid sagedusvahemikke ja probleemi pole,» ütles Põldsamm.
Levikomi hinnangul peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas jaanuaris, et enampakkumise alghind on 1,6 miljonit eurot. Esimesed 5G sagedused on määruse järgi 3,6 gigahertsi alas, mille hind on kujunenud vastavalt elektroonilise side seadusele ning arvestades raadiosagedusi kui piiratud riigiressurssi.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles toona, et uute sagedusalade kasutusele võtmine on vajalik uute tehnoloogiate, näiteks isejuhtivate sõidukite ja targa linna lahenduste elluviimiseks. «Eesti majandusarengu väljakutseks on innovatsioon ja tootlikkus – 5G sidel töötavad lahendused avavad uusi võimalusi mõlemas suunas,» lisas Tammist.
Konkursi ettevalmistuste käigus on analüüsitud erinevate riikide praktikat ja regulatsiooni Euroopa Liidus ning avaliku konsultatsiooni tulemusi, teatas ministeerium toona. Kõik sagedusload väljastatakse enampakkumisel.