Lauluväljaku uus juht: Tallinn vajab laulupeoteemalist püsinäitust
Intervjuu

Urmo Saareoja

FOTO: Erakogu

Tallinna Lauluväljakut juhib alates aprillist Urmo Saareoja, kel noorusliku energia toel jagub silmaga nähtavalt palju pealehakkamist. Esimeseks tõsiseks väljakutseks uues ametis saab olema juba napi kolme kuu pärast toimuv XXVII laulupidu „Minu arm“. Kohtusime Saareojaga tema kolmandal tööpäeval, et kuulda lähemalt, millise visiooni ja mõtetega ta tööd alustab.

Mis on peamine eesmärk, mille nimel uues ametis tööle asute?

Lauluväljak on eestlaste jaoks juba pikka aega olnud eriline paik. Kogu minu tänane meeskond on motiveeritud leidma uusi ja värskeid ideid, et inimesed seda kohta varasemast veelgi aktiivsemalt külastama hakkaksid. Just see on põhiküsimus, mis mind lähiaastatel ees ootab – kuidas avada Lauluväljak rahvale suurürituste ja laulupidude vahelisel ajal.

Seega võib oodata, et siin hakkab toimuma varasemast veelgi enam põnevaid ettevõtmisi?

Lauluväljaku populariseerimiseks tuleb inimesi meelitada üha edasi, ärgitada neid tahtma teada, mida põnevat ootab iga järgmise nurga taga. Samuti tuleb leida võimalus alalise kohviku käivitamiseks. Olgu selleks kasvõi suveterrassid või populaarsust koguvad popup-restoranid. Lauluväljakul tuleb korraldada suvelavastusi ning välikino, rääkimata erinevatest spordiüritustest.

Mis peaks lauluväljakule meelitama külalisi välisriikidest?

Üks prioriteet on luua tihedad kontaktid muusikaagentuuridega nii Baltikumis kui ka Skandinaavias, et iga siinset väiksematki detaili tutvustada ning otsust artistide jaoks Tallinna lauluväljaku kasuks kallutada. Loomulikult tuleb hoida kullahinnaga ka tänaseid ja tulevasi koostööpartnereid. Tallinna visiitkaart maailmas ei pea olema ainult vanalinn, sinna kõrvale tuleb tuua ka Tallinna lauluväljak.

Mis aitaks veel kaasa sellele, et just üritustevälisel ajal inimesed siia tee leiaksid? 

Lauluväljak peab arendama koostööd teiste ettevõtetega, et siin pidevalt midagi toimuks. Tegemist on ju väga suure maa-alaga, täpsemalt 23 hektarit, mis asub logistiliselt suurepärases kohas. Suvisel perioodil ei saa olla paremat kohta suvelavastuste ning välikino korraldamiseks. Talvisel ajal on see linna üks laiemaid nõlvu, mida tuleb aktiivsemalt propageerida kelgutamiseks ja muude talverõõmude nautlemiseks. Talviste festivalide traditsioon on Tallinnas olemas, kuid kahjuks ei ole see jõudnud lauluväljakule. Viga tuleb parandada. Väliatraktsioonide jaoks ruumi jagub, kuid kindlasti vajab lauluväljak ka üht püsinäitust, mis annaks igale külastajale võimsa elamuse ja ettekujutuse sellest, miks on see paik sedavõrd eriline.

Milline see püsinäitus teie hinnangul olema peaks? 

Kui Tartus on Laulupeomuuseum, siis Tallinn ja täpsemalt Lauluväljak väärib kahtlemata oma laulupeoteemalist väljapanekut. Täna on see mõte veel ennekõike minu peas, ent pikaajaline eesmärk on, et suudame koostöös erinevate osapooltega luua kaasaegse lahenduse, mis annaks tunnetuse laulupidude erilisusest. Igaüks võiks saada omal käel proovida näiteks dirigendipuldis dirigeerimist, seista õlg õla kõrval laulukaare all või jälgida laulupidu tuletorinist. See emotsioon ei jätaks kedagi külmaks. See peab olema modernne ja kaasaegne – lihtsalt pildid seinal ei tööta.

Millised on täna takistused, et selline lahendus luua?

Üheks kitsaskohaks on kindlasti küsimus ruumist, kuhu see püsiekspositsioon tekitada. See ei tohi takistada laulupeolisi ega ka kontserdikorraldajaid ning selle nimel tuleb nüüd töötama hakata. See on mõne aasta küsimus, sest soov ja inimeste ootus on väga suur.

Lisaks vajame kindlasti juurde toetavat infrastruktuuri ja muud elu, näiteks juba mainitud söögikohtade näol. Inimene, kes tuleb näiteks siia tuletorni Tallinna panoraamile avanevat vaadet nautima, vajab ka kohta, kus pärast niisama lõõgastuda või sööki-jooki nautida.

Teie vastutada jääb ka Tallinna lauluväljaku renoveerimise lõpetamine – mis seisus tööd praeguseks on?

Ehitajad on kinnitanud, et tööd saavad mai esimese poolega valmis. Seega on laulupeoks igal juhul laulukaarel värske ilme.

Mis täpsemalt laulukaarega tehakse, mis muutub?

Julgustan kõiki juba praegu lauluväljakule tulema ja seda muutust oma silmaga vaatama. Nii palju olgu siiski öeldud, et laulukaare alune on saanud täiesti uue puitlaudise, mis on töödeldud tänapäeva tehnoloogia abil ning üle on võõbatud ka kaar ise.

Mis järgmisena kordategemist vajab?

Lisaks laulukaarele on hiljuti uue kuue saanud ka tuletorn ja raadiotorn. Järgmisena vajavad värskendamist siseruumid.

Kui palju teil suvise juubelilaulupeoga tegemist tuleb? Millega kõige enam ennast seote?

Eesootav laulupidu on kahtlemata üritus, mis peab suurepäraselt õnnestuma. Siinkohal ei saa kindlasti Lauluväljak kogu au endale võtta, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on näinud ja näeb meeletut vaeva, et see üritus saaks väärikalt toimuma. Eks iga laulupeo korraldamine on eriilmeline ning muidugi peab iga laulupidu olema eelmisest võimsam ja minema veel rohkem hinge. Kahtlemata annab Lauluväljaku meeskond endast maksimumi sündmuse õnnestumiseks.

Veel enne ametisse asumist kohtusin Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse inimestega. Kaardistasime ära, mida meie peaksime omalt poolt suutma pakkuda ja vastupidi. Laulupidu on suur protsess, kus kõik peab töötama õlitatult ning ettevalmistus laulupeoks käib platsil juba täiel rinnal. Omalt poolt saan seista selle eest, et lauluväljaku ala oleks peoks korras ja ettevalmistatud. See kõik vajab täna tegemist. Keerulisemaks muudab selle asjaolu, et suvel on lisaks laulupeole veel tulemas mitmeid suuri meelalahutusüritusi. Peame oma jõud mobiliseerima ajaks, mil eelnev üritus lõppeb ning laulupidu oma meeskonnaga siia territooriumile sisse tuleb.

On teil ettekujutus sellest, milliseks kujuneb laulupeo nädal lauluväljaku juhi jaoks?

Minu jaoks on see esimene laulupidu, mida korraldada aitan. Varasemalt olen jälginud pidusid kõrvalt. Näen seda, et kui lõpuks külaline lauluväljakule kohale jõuab, peab olema meie poolt kõik tehtud, et ta saaks seda pidu nautida ja kaasa laulda. Selle tagamiseks tuleb pingutada!

Kui palju saate kaasa rääkida pidu puudutavates olmeküsimustes?

Külalise jaoks on olulised detailid, et tal oleks mugav siia saada ning siin viibida. Et tal oleks võimalik kiiresti söök kätte saada ning järjekorrad ei kasvaks liiga pikaks. Lauluväljaku meeskond teab, mis on selle territooriumi kitsaskohad ning millised on tugevused, mistõttu tegeleme sellega, et nõrkused tugevusteks pöörata. Teame ka, et inimeste jaoks on olmetingimused ja visuaal hästi olulised ning selle nimel tasub pingutada, et need tingimused saaksid laulupeol olema kui mitte head, siis väga head.

Lõpetuseks, milline on teie isiklik suhe laulupidudega?

Laulupidu on iga eestlase jaoks midagi väga erilist. See on üks väheseid kohti, kus eestlase parim toit ei ole teine eestlane. Esimene laulupidu, mida mäletan oli ema-isa käe kõrval. Juba väikese lapsena oli laulupidu omaette põnev kogemus ning tekitas minus ühtekuuluvustunde. Mul ei ole küll olnud au seista lauljana kaare all, ent olen saanud emotsiooni kätte ka väljakul kaasa lauldes. Tegelikult on laulupeo puhul iga üksiku inimese panus oluline, et saaks tekkida kõiki ühendav ühtsuse tunne.

Tagasi üles