Riigikantselei kinnitusel pole üheski õigusaktis sätestatud sellist mõistet nagu riiklikud matused, küll aga on mitmes seaduses ja alamaktis räägitud riigi kulul matuste korraldamisest. Ka pole kindlat korda selle kohta, keda peab riik vääriliseks maksta kuulsuste künkale.
«Väga detailset ja samas universaalset korda, mida riigi kulul korraldatavate matuste puhul järgitakse, ei ole,» selgitas Martin Jaško valitsuse kommunikatsioonibüroost. Tema sõnul arvestatakse igal konkreetsel juhul muu hulgas lahkunu ametikoha, auastme ning nii tema enda viimase tahteavalduse kui lähedaste soovidega.
«Riigi kulul korraldatavate matuste puhul on teatud paindlikkus vajalik, et arvestada avalikkuse ootusi tuntud ühiskonnategelaste väärikal saatmisel nende viimsele teekonnale,» tõdes Jaško.
Praegu on vabariigi presidendi ametihüvede seaduses kirjas, et presidendiks valitud isikule korraldatakse riigi kulul austusavaldustega matused.
«Seadusandja on piirdunud napi sõnastusega ja jätnud täpsustamata austusavalduste ulatuse ja korra. Lähtutakse põhimõttest, et matused peavad olema korraldatud kohaste austusavaldustega ja väärikalt,» selgitas Jaško ja lisas, et president Lennart Meri matused korraldati eelpool mainitud viisil.
Riigi kulul korraldatakse matuseid ka ametikohutuste täitmisel hukkunute puhul.
Nii näiteks on kaitseväelaste puhul sellesisuline regulatsioon kaitseväeteenistuse seaduses, mille kohaselt teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmise ajal hukkunud või surnud kaitseväelase matuse korraldab riik ja kannab riikliku matusetoetuse seaduses sätestatud matuse korraldamise kulud valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras.
Politsei ja piirivalve seadus sätestab teenistusülesannete täitmisel hukkumise puhul riigi poolt korraldatud matuse.
Kuulsuste küngas Metsakalmistul
Jaško kinnitusel mingit korda või ametite/isikute loetelu ei ole selle kohta, keda matta Metsakalmistu kuulsuste künkale. «Nende küsimustega on laiemas kontekstis kokku puutunud mitmed asutused, sealhulgas välisministeeriumis asuv riigi protokolli osakond, riigikantselei, aga näiteks ka riigikogu kantselei,» selgitas ta.
Seni on teemale lähenetud pressiesindaja sõnul juhtumipõhiselt ja tõenäoliselt see nii ka lähemas tulevikus jääb. «Väga keeruline kui mitte võimatu oleks tõmmata jämedat joont, kes on need inimesed, kelle puhul tuleks arutusele Metsakalmistu jutuks olevale alale matmine või mitte,» tõdes pressiesindaja.
Riigiasutustest on praegu oma rahupaik riigikantseleil, kuhu 2002. aastal augustis maeti ümber peaminister presidendi ülesannetes Aleksander Warma ja tema abikaasa Marta Warma, selgitas Kristiina Tiimus riigikantseleist.
Lisaks on riigikantselei maa-alale maetud 2006. aastal diplomaat ja välisministeeriumi kantsler Priit Kolbre ning riigikantselei Eurointegratsiooni büroo väga pühendunud töötaja Taavi Lehiste, kelle süda seiskus tööl viibides.
Riigikantselei maa-alale eraldatakse Timuski sõnul hauaplats või kalmukoht riigisekretäri esildise alusel.
Oma matmisala sai endale ka riigikogu, kellele eraldatud rahupaik asub kuulsuste künka jalamil. Millal sinn akeegi maetakse, pole veel selge. Hiljuti Hiina visiidi ajal surnud Peeter Kreitzberg maeti Metsakalmitul asuvale teadlaste alale.