Kinnisvarafirma: ukrainlasteta jääb koolide ehitus seisma (3)
11. aprill 2019, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaise renditööjõu intensiivsel piiramisel tõuseb ehitushind hüppeliselt ja paljud ühiskondlikult olulised objektid jäävad üldse toppama, prognoosib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.
Vahteri sõnul pole füüsiliselt võimalik korraga rajada suuri riiklikke ehitusobjektide nagu Rail Baltic, Eesti-Vene piir ning neljarealine Tallinn-Tartu maantee ja samal ajal välistada Eestis tegutsevat võõrtööjõudu.
«Ehitushinnad on praegu tänu tööjõupuudusele niigi viimase vindi peal. Riik ega eraettevõtjad pole plaane tehes veelgi suureneva hinna- ja tööjõupuudusega arvestanud ning siit edasi jäävad asjad seisma. Isegi kui kasvavad kulud välja arvata, siis pole Eestis lihtsalt piisavalt ehitajaid kuskilt korraga võtta,» märkis Vahter.
Tema sõnul ehitatakse praegu näiteks Kohilasse korraga kortermaja, koolimaja laiendust, lasteaeda ja perearstikeskust. Ilma ukrainlasteta saab eraraha ja turunõudluse toel ilmselt kortermaja valmis, aga avalikud objektid jäävad seisma.
«Juba praegu ei laeku avalikele ehitusprojektidele madala hinna tõttu pakkumisi, mistõttu teeb riik eelarves püsimiseks arutuid järelandmisi. Mingi asi ehitataksegi lõpuks valmis, aga tulemus ei vasta enam esialgsele plaanile ja ootusele,» rääkis Vahter.
Kui soovime võõrtööjõudu välistada, siis tuleb tema sõnul lihtsalt arvestada, et kõik läheb kallimaks, keerulisemaks ja ilmselt ka kahvatumaks.
«Ajakirjanduses on jäetud mulje nagu toodaks igal aastal Eestisse vähemalt 20 000 uut võõrtöölist juurde, aga tegelikult töötab neid siin kokku nii palju. See number on enam-vähem stabiilne, sest võõrtöölistel elamisluba pole ja nad lähevad projekti lõppedes koju tagasi,» ütles Vahter ja lisas, et välismaalased teevad ära need tööd, mida me ise ei taha või jaksa teha.
«Teine levinud väide on, et justkui makstaks välistöölistele sandikopikaid. Peatöövõtja maksab alltöövõtjale sama summa sõltumata sellest, kes reaalse töö ära teeb. Kui alltöövõtja töömees on palgatud läbi Poola vahendaja, makstakse sama raha lihtsalt vahendajatele ning tööjõumaksud lähevad Eestist välja. Seetõttu oleks mõistlikum neid lubada siia otse lühiajaliste töölubadega, mitte renditööjõuna,» rääkis Vahter.
«Kohati jääb osade poliitikute jutust mulje nagu Eestis oleks kuskil tuhandeid kohalikke töötuid ehitusmehi, keda ettevõtjad ei taha tööle võtta, sest võõrtööjõudu on odavam palgata. See ei ole nii. Töömehi lihtsalt ei ole. Sarnaselt muudele sektoritele on ka ehitajate palgad kiiresti kasvanud. Palgad on nii kõrged, et osaliselt tulevad ehitajad juba ka Soomest tagasi, kuid mitte piisavalt kiiresti,» lisas Vahter.
«See, et meil käivad ehitamas just ukrainlased ja valgevenelased, on geograafiline ja keeleline eripära. Ega nende töömoraal meist oluliselt erinev või kehvem polegi. Võiks ju tellida puuduolevad töömehed ka Rootsist või Soomest, aga siis tuleb arvestada, et kõik läheb tunduvalt kallimaks,» lisas Vahter.
Koalitsioonileppes on kirjas, et loodav valitsus peab vajalikuks renditööjõu kasutamise täpsemat reguleerimist ja kontrolli. Samuti eelistatakse eestlaste tagasipöördumist võõrtööjõule ning plaanitakse toetada riiklike meetmetega passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamist.