Kaitsepolitsei on tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud džihaadi toetavat moslemit

FOTO: Omar Marques / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Kaitsepolitsei on tuvastanud hinnanguliselt paarkümmend Eesti seostega moslemit, kes on avaldanud toetust džihaadile ja oma viha niinimetatud uskmatute vastu.

Radikaliseerunute täpne arv ei ole kaitsepolitseile teada. Eesti äärmuslased radikaliseeruvad enamasti internetis leviva propaganda tagajärjel ja neil puudub otsene kontakt terroristlike organisatsioonidega. Äärmuslikult meelestatud isikud on avalikus küberruumis enamasti vähe märgatavad, kirjutab kaitsepolitsei täna avaldatud aastaraamatus.

Radikaalsuse ilminguid on üha keerulisem tuvastada, sest suurem osa muret tekitavast suhtlusest leiab aset kinnistes jututubades või krüptitud suhtluskanalites. Seni pole kaotsepolitsei tuvastanud eestikeelset terrorismi propagandat. Eeltoodud põhjustel ei saa Eestis välistada terroriakti toimepanemist üksiktegutseja poolt.

Välisvõitlejatest tulenev oht Eestis on madal

Alates 2013. aastast on kaitsepolitsei tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud isikut, sealhulgas alaealised, kes viibivad või on viibinud Süüria-Iraagi konfliktikoldes ja kellel on sidemeid sealsete äärmusrühmitustega. Nende seas on konfliktitsoonis varem tuvastatud Eesti päritolu välisvõitleja Abdurrahman Sazanakov.

Ivan Sazanakov, uue nimega Abdurrahman Azan.

FOTO: Facebook

Mainitud isikute naasmine Eestisse on hetkel vähe tõenäoline. Samas pole raugenud kohalike radikaalide huvi konfliktipiirkonda sõitmise vastu. Eestit on transiidiriigina läbinud isikud, kes on seotud või kes võivad olla seotud äärmus islamismi ja terroriorganisatsioonidega.

Radikaalsed islamistid käivad Eestis oma vaateid tutvustamas

Eesti vaates tuleneb suurim oht radikaliseerunud isikutest, kellel on fundamentaalsed, Lääne demokraatia vastased vaated islamile ja kes võivad panna toime terroriorganisatsioonide kihutustööst ajendatud rünnakuid. Eestit külastavad aeg-ajalt islamiorganisatsioonide esindajad, kes püüavad siin levitada fundamentaalset islamitõlgendust, kuid Eesti islamikogukonnas suhtutakse sellistesse misjonäridesse valdavalt skeptiliselt. Äärmusluse probleem aegamööda süveneb. Radikaliseerumine toimub suuresti internetikeskkonnas. Sellele on kõige vastuvõtlikumad konvertiidid, kelle seos islamiga on värske ning motivatsioon järgida «kõige õigemat ja puhtamat» usutõlgendust suurem kui sünnijärgsetel moslemitel.

Hoiatavaid märke radikaliseerumisest on mitmeid, kuid teiste riikide kogemuse põhjal iseloomustavad selliseid inimesi sageli mingit laadi raskused ühiskonda lõimumisel, sotsiaalselt hälbiv käitumine või vaimsed probleemid. Julgeolekuasutuse tähelepanu pälvib radikaliseerunud isik pahatihti üsna hilises staadiumis. Seetõttu kordab kaitsepolitsei üleskutset märgata lähikondsete, õppekaaslaste või kolleegide käitumises muutusi ning murede korral otsida nii palju kui võimalik üheskoos lahendust. Inimese radikaliseerumine on üldjuhul sotsiaalne probleem, kus õigeaegse sekkumisega saab vältida hilisemaid traagilisi tagajärgi nii talle kui ka ühiskonnale laiemalt.

Eesti on keeldunud julgeolekukaalutlustel paljude sõjapõgenike vastuvõtmisest

2018. aasta lõpu seisuga on Eesti ümber paigutanud ja asustanud 206 sõjapõgenikku Türgist, Kreekast ja Itaaliast. Oleme riik, mis viib enne isikute Eestisse paigutamist nendega läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata põgenikega seotud võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale ning nende võimet sulanduda ühiskonda. Vastuvõtmisest keeldumise aluseks on kahtlused isikute ütluste tõele vastavuses, seotuses äärmusrühmitustega või ilmnenud takistused inimeste lõimumiseks Eesti ühiskonda. Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja  Eestisse asumisest on ise loobunud kokku 421 migranti, rääkimata neist, kelle on kaitsepolitsei välistanud esmaste isikuandmete analüüsiga.

Seni vastuvõetud sõjapõgenikud ei ole oma tegevusega ohustanud Eesti riigi julgeolekut, küll aga on muid probleeme. Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda. Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Neist üks pere on naasnud Iraaki, kuid ülejäänud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Paljud Eestis varjupaiga saanud inimesed on pigem majandus- mitte sõjapõgenikud

Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad  sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis.

Eestis varjupaiga saanud põgenikud jäävad riigiga seotuks. Nimelt võivad rahvusvahelise kaitse saajad küll Euroopa Liidu sees reisida nii nagu kõik Eesti elanikud, kuid kui nad on teises riigis viibinud üle 90 päeva 180 päeva jooksul, on tegemist ebaseadusliku riigis viibimisega. Vastaval riigil on õigus Eestilt kaitse saanud inimesed siia tagasi saata. Praeguseks on sellel alusel Eestisse tagasi saadetud kümmekond inimest.

Tagasi üles