Graafikud: mitmed riigikogusse valitud ei kulutanud valimiskampaaniaks sentigi

Riigikogu 14. koosseisust võib valitsuse ametissesaamisega vahetuda ligi kümnendik.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Riigikogusse valitud 101 liikme seas on nii inimesi, kes kulutasid valimiskampaaniaks ja erakonna annetuseks paarkümmend tuhat eurot, kui ka neid, kes ei kulutanud sentigi, selgus erakondade rahastamise järelevalvekomisjonile esitatud aruannetest.

Riigikogu valimiste jaoks tegid kõik erakonnad suuri kulutusi, mis kajastuvad 2019. aasta esimeses kvartalis esitatud erakonna tulude ja kulude aruandes.

Erakondade rahastus tuleneb peamiselt erakonna liikmete endi annetustest ning liikmemaksudest, samuti heldete annetajate käest, kelleks tihtipeale on suurärimehed. Parlamendierakondi toetab osaliselt ka riik. Nii on võimalik, et riigikogusse pääses 15 inimest, kes erakondade rahastamise järelevalvekomisjonile esitatud 2019. aasta aruannete põhjal ei panustanud oma taskust valimiskampaania jaoks ega ka erakonnale annetuseks mitte midagi. 

Riigikogusse pääsenud Reformierakondlaste seast ei teinud valimiskampaania jaoks ühtegi isiklikku kulutust Kristen Michal, Hele Everaus, Jürgen Ligi, Heidy Purga, Kalle Palling, Eerik-Niiles Kross.

Keskerakondlaste hulgas ei maksnud parlamendiliikmeks saamise eest midagi Mihhail Korb, Mihhail Stalnuhhin. 

EKRE liikmete seas said riigikogusse ilma rahaliste kulutusteta Mart Helme, Leo Kunnas, Peeter Ernits, Urmas Reitelmann ja Alar Laneman.

Isamaalaste seas ei kulutanud midagi Üllar Saaremäe ning Sotsiaaldemokraatide seas Helmen Kütt.

Kõik ülejäänud 86 riigikogulast panustasid valimiskampaaniasse ise rahaliselt kas vähem või rohkem. Kõige suuremate kulutustega paistavad silma Keskerakonna ja Isamaa liikmed.

 

Postimees arvutas välja ka, kui palju maksid tinglikult rahaliselt kampaaniasse või erakonda panustanud riigikogu liikmete hääled. Selleks liitsime riigikogu liikme annetuse erakonnale kokku isikliku kampaaniakuluga ning jagasime selle häälte arvuga.

 
Tagasi üles