Uuring: Eesti tudengid kardavad tööle kandideerimisel konkurentsi ja negatiivset tagasisidet

FOTO: Shutterstock

Kui ühelt poolt kurdavad tööandjad kandidaatide vähesuse üle, siis tudengite suurim hirm uuele töökohale kandideerimisel on tihe konkurents tööturul. Ligi pooled tudengid kardavad ka, et nad ei vasta töökuulutustes välja toodud nõudmistele. Samas kõige vähem pelgavad vastajad saada negatiivset tagasisidet. 

Äsja läbi viidud, üle 3100 vastajaga üle-eestiline uuring näitab, et 41% vastajaist kardavad kandideerimisel tihedat konkurentsi tööturul. Sama suur on ka hirm tulevase tööandja ootustele mitte vastamise ees. Uuringu korraldanud Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul tuleb noorte kartus tiheda konkurentsi ees sellest, et tihti ei seosta noored oma varasemaid tegemisi töökogemusega ning vajaka jääb ka enesekindlusest. «Soov töötada, kuid varasema kogemuse puudumine hoiab täna noori olulisel määral tagasi,» sõnas Evart. 

Samuti tõi ta suure murekohana välja ka tööandja ja noorte kandideerijate ootuste lahknemise: «Kui ideaalse töötaja ootuses lisavad tööandjad oma tööpakkumistesse meeletult palju nõudmisi, jätavadki noored tööpakkumisele kandideerimata. Seda isegi siis, kui vastatakse peaaegu kõikidele ootustele. Seepärast on eriti oluline tööandjatel mõelda läbi oma «nõudmised» tulevasele töötajale ning vajadusel teha järeleandmisi. Tööle kandideerijatel tasub aga oma CV-s julgemalt näidata, mida on senini tehtud – näiteks osalemine üliõpilasesinduse tegevustes, vabatahtlikuks olemine või ürituste korraldamine kompenseerivad vähest töökogemust, sest näitavad kandideerija initsiatiivi ja teotahet,» sõnas Evart.

FOTO: Brandem

Pigem olgu tagasiside negatiivne kui puudulik

Ühtlasi näitab uuring, et kõige vähem kardavad tudengid saada negatiivset tagasisidet (13%). Paar protsenti rohkem (15%) tõid välja, et neil ei olegi kandideerimisega seotud hirme. Samuti ei karda noored kandideerimisprotsessi pikkust. Marie Evarti sõnul on endiselt värbamise üks suurimaid valukohti tagasiside andmine ja hea kandidaadikogemuse loomine. «Olukorras, kus  n-ö jäme ots on tööandja asemel töövõtjal, on hea kandidaadi teekonna loomine ja tagasiside andmine üks olulisemaid värbamisprotsessi osasid, kuna mõjutab otseselt tööandja mainet.» 

Ühtlasi arvab Evart, et praegu on kandidaadikogemuse loomine veel paljudel Eesti tööandjatel suur kitsaskoht: «Küllaga on rõõm näha, et üha rohkem saadakse aru teadliku mainekujunduse ja värbamise mõjust üksteisele. See tähendab, et kandidaate hoitakse üha rohkem värbamisprotsessi käiguga kursis ning neile antakse tagasisidet, olgu see positiivne või negatiivne,» lisab ta.

Valim ja metoodika 

Sel aastal osales uuringus rekordarv vastajaid – kokku üle 3100 noore 58 koolist üle Eesti. Küsitluses paluti vastajatel nimetada ja märksõnadega kirjeldada kolme organisatsiooni, kus soovitakse töötada ning kolme organisatsiooni, kus ei soovita töötada. Lisaks eelistatud ja vähem eelistatud tööandjatele selgitati välja ka noorte suurimad hirmud kandideerimisel ning valmisolek oma tänast tööandjat soovitada. Uuriti ka, millise Eesti kuulsuse või tippjuhiga sooviksid noored koos töötada ning kas vastajad oleksid valmis töötama oma suurima eeskujuga miinimumpalga eest. 

Uuringu korraldas tööandja turunduse ja värbamisega tegelev agentuur Brandem.

Tagasi üles