Soome valib parlamenti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome Eduskunta valimised. Pildil linnas valimisreklaamid, mida ka valimispäeval tohib näidata.
Soome Eduskunta valimised. Pildil linnas valimisreklaamid, mida ka valimispäeval tohib näidata. Foto: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Soomes avati täna hommikul jaoskonnad parlamendivalimisteks, mis vaatlejate sõnul on erakordselt tasavägised ja tõotavad raskeid valitsuskõnelusi.

Valimisõigus on Soomes 4,5 miljonil inimesel. Valimisjaoskonnad avati kell 9 ja suletakse õhtul kell 20.

Eelhääletusest võttis osa üle 1,5 miljoni inimese ehk 36 protsenti valijaist, mis on kõigi aegade rekord. Eelhääletuse tulemused tehakse teatavaks täna kohe pärast valimisjaoskondade sulgemist. Esialgsed valimistulemused selguvad mõne tunni pärast.

Eelmiste, 2015. aasta parlamendivalimiste aktiivsus oli umbes 70 protsenti.

Valimistest võtab osa 19 erakonda ja liikumist. 

Erakondade seis valimispäeva eelsetes küsitlustes näitab pinevat rebimist. Esikohal olevate sotsiaaldemokraatide (SDP) toetus hakkas enne otsustavat hetke langema, põlissoomlastel aga tõusma. Koonderakond on erinevate küsitluste põhjal teisel või kolmandal kohal.

Erakondade vahed on väiksed.

Neljapäeval avaldatud Yle küsitlustulemuste põhjal on Soome populaarseim erakond Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) 19 toetusprotsendiga, järgnevad Põlissoomlased 16,3 protsendiga.

Põlissoomlased möödusid kampaania lõpusirgel Koonderakonnast (Kokoomus), mida toetab küsitluse järgi 15,9 protsenti valijaist.

Neljandal kohal on praegune peaministripartei Keskerakond 14,5-protsendise toetusega. 

Rohelisi toetab 12,2, Vasakliitu 8,7, Soome Rootsi Rahvaparteid 4,9, kristlikke demokraate 4,3 ja Sinist Tulevikku 0,8 protsenti vastanuist.

Küsitluste põhjal ei saaks ükski erakond valimistel üle 20 protsenti häältest.

«Saab näha, millise valitsuse juurde jõutakse ja milliseid kompromisse selleks tuleb teha,» ütles küsitluse läbi viinud Taloustutkimuse sotsioloog Tuomo Turja.

«Küll aga tundub, et kellelgi ei ole nii tohutult tugevat mandaati, et saaks valimiste järel oma programmi teoks teha,» ennustas ta.

Prognooside põhjal peaks 2015. aastal kaotust kannatanud SDP saama nüüd saadikukohti juurde. Eelmises eduskunnas oli neil 35 kohta, nüüd peaks see arv tõusma üle 40.

Põnev on põlissoomlaste olukord. 2015. aasta valimistel said nad 38 kohta ja olid Keskerakonna järel suuruselt teine parlamendirühm. Siis tekkisid aga parteis lõhed ja lagunemise järel jäi neile 17 kohta.

Nüüd peaks kohtade arv tublisti tõusma, kuid jääb ilmselt siiski alla eelmiste valimistel 38 koha.

Koonderakond sai eelimistel valimistel protsentides mõõdetuna teise tulemuse, kuid kaotas kohtade jaotuses põlissoomlastele ja sai 37 mandaati. Valimisperioodi lõpuks oli neil kohti 38. Analüütikute hinnangul peaks tänaste valimiste saak jääma umbkaudu samaks.

Suurtest parteidest paistab küsitluste põhjal kõige raskem Keskerakonna olukord. Eelmiste valimiste ülivõimsa võitjana saadi 2015. aastal eduskunnas 49 kohta. Lõpuks jäi alles 48, sest Paavo Väyrynen asutas oma liikumise.

Nüüd ennustatakse neile vaid pisut üle 30 mandaadi.

Arvamusküsitlustes Keskerakonnaga tasavägist võitlust pidavatel rohelised said 2015. aastal 15 kohta, nüüd oodatakse neile märksa priskemat saaki.

Kõige kehvemad on lahkuvasse valitsuskoalitsiooni kuulunud Sinise Tuleviku väljavaated. Neil oli senises parlamendis 17 kohta, aga pühapäevaste valimiste järel võib selguda, et alles on üks, kui sedagi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles